Hei, Aeg muudkui laheb ja polegi joudnud midagi vahepeal postitada.
Joudsime tana pealelounal Mirisse, mis on viimane Malaisia linn enne Brunei piiri. Plaan oli kohe tana bussiga Bruneisse edasi porutada, aga joudsime bussijaama kohale ajaks, kui viimane buss oli just 10 minutit tagasi valjunud, seega veedame oo siin ja laheme hommikuse bussiga. Hostel on meil siin meeldiv ja odav, yldse tunduvad praegu siin peale ylikallist ja luksuslikku Singapuri koik asjad vaga odavad. Yle tee on suureparane india soogikoht...sellest raakides, meil on siin hostelis kaal ja esimest korda kogu teel oldud aja jooksul astusin siis sinna peale ja kaal naitab, et olen 2 kilo juba juurde votnud. See on see rikkalik ja rasvane india toit, mida iga paev soome ja ega hommikusookideks pakutavad rostsaiad ka head tee.
Miri on tegelikult haruldaselt kole linn, lausa nii kole, et selles on mingi oma teatav volu, mis lummab. Linn on rapakas ja laokil...tegelikult ega ta ei erine niivaga teiste Aasia riikide piiriaarsetest linnadest, aga lihtsalt kohe vahetult peale Singapuri on see kontrast vaga terav. Rahvas elab oma igapaevast elu, turiste ei ole ja siia vist vaga palju ei satu ka, mind kui blondiini ikka juba tanaval vaikselt kiigatakse ja tervitatakse igal sammul.
Miri ja samuti Brunei asuvad Borneo saarel, seda saart teatakse enamasti seetottu, et siin elab vaga palju eriti haruldasi troopilisi loomi ja linde ja roomajaid, keda leidubki ainult sellel saarel. Neist tuntuim on vast Borneo ninaahv, koik teavad teda selle jargi, et tema nina meenutab kangesti...noh, teate kyll seda looma :P Siin pidi neid elukaid ka valjaspool linna dzunglis naha saama, kui teha vastavaid dzunglimatku, aga me seekord jatame selle vahele, kuna Amazonase matk alles liiga varskelt meeles ja vaevalt et seda yldse miski yletada suudab. Kliima on kogu aeg vahemikus 30/35 kraadi ja vaga marg kuna tegu on ikkagi saarega, mis on kaetud vihmametsaga. Tana hakkaski ohtupoolikul sadama ja praegu sajab ka (hetkel hakkab kell pool 12 oosel saama). Naljakas on see, et kohalikud on siin igal pool konditsioneeri-hullud, nii Singapuris kui Kuala Lumpuris kui siin. Eks see ole ikka see, et meie, kylma kliima inimesed, otsime sooja, ja siinsed kylma. Peaks nad koik kohustuslikus korras veebruaris Eestisse saatma, ehk kaoks see nali siis ara. Igatahes oleme me siin juba 10 paeva elanud troopilises kliimas ca 100 km ekvaatorist ja enamuse ajast on mul olnud kylm, kuna konditsioneeritatakse meeletult hotellides, metroodes, bussides, kaubanduskeskustes ja Singapuris olid isegi moned tanavad konditsineeritatud. Ja oleks siis, et kondekas on ca 20 kraadi peale keeratud, aga ei, mingis hostelis meil stabiilselt oli 17 kraadi sooja. Mul ongi viimased paevad kogu aeg olnud kerge nohu ja kurk nati valus, kuna valjast palavast tuleb paevas mitu korda kasvoi metrooga soites astuda kylma ohu katte. Kohalikud ise kaivad lennujaamades ohukesed joped voi kampsikud seljas ja on kangesti roomsad, et saavad jahedasse.
No comments:
Post a Comment