Lima

Olen olnud Limas linna peal kolamas praeguseks umbes pool tundi ja midagi tuleb ilmselt teisiti teha. Panna selga koledamad riided (mul enam koledamaid pole,niigi panin katkised teksad ja lohvaka t-sargi irw) ja varvida juuksed mustaks vms. Igal sammul on mingi tyyp, kes midagi hoikab, vilistab, kommenteerib, teeb juttu vms. Laksin istusin parki maha ja esimese 3 minutiga ujus kylje alla mingi tyyp juttu tegema. Viisakusest siis veidi tegingi juttu, tegu mingi tudengiga, kellel praegu koolivaheaeg, aga lopuks nagin paaseteed - pargi korval netikohvik, ytlesin, et mul vaja sinna minna tahtsaid asju ajama, tema kohe, et vot just sinna on temalgi vaja tapselt praegu minna. Nyyd istub mul siin kuskil korvalkabiinis. Ilmselt saan tast lahti nii, et ytlen talle, kui vana ma pariselt olen :P Tema on ca 18, ma arvan :P Yhte lahedat tydrukut Hispaaniast kohtasin ka, kes on mitu korda Tallinnas kainud, see on vaga positiivne erand. Ja hostelis jagan tuba tytarlapsega Argentiinast, kellel nimeks Brenda. Ta on vaga nunnu ja raakisin talle seriaalist Beverly Hills 90210, kus keegi peategelane Brenda oli kuum tegija, aga ta polnud sellest kuulnud. Argentiinas ilmselt pole seda siis naidatud voi on ta selleks liiga noor. Inglishit siin keegi eriti ei oska, peale mu uue liigagara sobra pargist,ja Brenda ka natukene, nii et pean hispaania keelega hakkama saama. Ega eriti sujuvalt ei lahe, aga lihtsamad asjad saan aetud ja eks see olegi parim viis oppimiseks. Taksojuht tahtis minuga kangesti lobiseda, naitasin talle moblast Manni pargis ja Paaskyla rabas tehtud pilte lumisest loodusest ja tyyp oleks aarepealt unustanud rooli hoida. Ega siin keegi teine ka pole lund nainud, olen pidanud juba mitmele naitama. Mones mottes lahe, on mul endal ka lobusam. Ilm on meil paikseline, pakun ca 25 kraadi, seega plaanin minna natukene mere aarde kolama. Tegelikult olen surmvasinud pikast lendamisest, aga und nagunii praegu keset paeva ei tule ja kes sellise paikese ja soojaga ikka magada raatsib. Esmapilgul tundub Lima ise ysna tavaline linn, mingit eriti vaimustavat elamust mul veel pole. Aga ega pole veel eriti midagi nainud ka. Pilte pole teinud veel ja kuna mul seekord pole kaasas yhte teatud itimeest, siis ei viitsinud ise hakata lapparit vedama, seega natuke kahtlane, kuivord ma neid kuskile yles laadida saan. Aga ex nais. Vaatan nyyd, kas saan sobra maha raputatud ja lahen luusin veel natuke ringi. Homme vast juba rohkem uudiseid. Ja oluline asi - sokiprobleem on nyyd kuni koduni jaadavalt kadunud, kuna ei mingeid sokke enam, ainult platud :)

Madrid

Hei, Pean Madridi lennujaamas hetkel veel moned tunnid aega surnuks looma, oodates oma Lima lendu, ja siin on netiarvuti. Maksab 2 EUR 20 minutit (kohutav roovimine), motlesin et ok las olla kannatan ara...ja siis selgus, et see on nii oudne vana logu, pooled asjad siin ei toota, naiteks gmail. Blogi vist tootab...voibolla. Kuna aega vahe, kriban kiiresti. Mis koige olulisem, valjas ei ole lund vaid meeldivad 10 soojakraadi, rohelised puud ja paikesepaiste. Sellest hoolimata on tunne natukene imelik, pole harjunud, et ei ole kellegagi koos lolle nalju teha, rahvast vahtida ja kommenteerida jne. Kodustest tegelastest ikka tunnen puudust kyll. Aga saan hakkama. Sellist turvakontrolli nagu siin olen ma elus vast ainult India-Pakistani piiri lahedal nainud. Jalast tuli ara votta kingad, seljast peale sargi koik riided jne. Ma motlesin korraks, et peaks lolli nalja tegema ja kui tahavad turvakontrollis rahvast paljaks koorida, siis minugi poolest, ega ma voin ju selle sargi ka ara votta, et poleks mingit kahtlust selles osas, kas mul on voi ei ole kilo kokaiini kohu peale sargi alla kinni teibitud. Aga no ma suutsin ennast ohjeldada ofkoors ja pesuvaele just ei votnud. Hea nali oli see, et pidi jalanoud ara votma, aga mul on see sokiprobleem ju, eksole...muidugi ei leidnud ma hommikul unise peaga ja kiiruga yhesugust paari vaid ajasin mingid suvalised jalga, tennised otsa. No ja siin turvakontrollis tenniseid ara vottes oli kogu rahvale naha ilusti, kuidas mul yhes jalas on tumesinine sokk ja teises must roosade lilledega :P Edaspidi ostan terve elu ainult sama varvi sokke. Ok, uued uudised vast homme Limast. Seal pole onneks yldse sokke vaja, kuumaga kaivad koik platudega, mina ka.

Rosangelica

Seekordne reis tuleb teisiti. Esimest korda elus üksi ja seega ettearvamatu, ainult iseendale lootes. Eks selles ole omajagu süüd minul ja mõnel teisel, aga mis sest ikka. Peruu on antud juhul õige valik, lisaks teistele Ladina-Ameerika riikidele. Peaksin ilmselt kaaluma emigreerumist näiteks Mehhikosse, võtma omale uueks nimeks Rosangelica või Estrellita või Maria de los Angeles...see õigustaks pidevat seebiooperit, elaksin pidevas vaesuses (aga hing oleks õilis) ja unistaksin mõne võluva miljardärist Jose Ignacio kohtamisest.
Aga jah, seekord siis Peruu ja üksi ja säästureis. Hirm on muidugi natuke, aga samas olen igal reisil kohanud väga vahvaid naisi, kes reisivad üksi, saavad hästi hakkama ning naudivad oma tempos kulgemist ja isiklikku vabadust. Küllap saan minagi hakkama ja kohtan vahvaid kaaslasi. Mõni miljardärist Jose Ignacio ehk ei teeks ka paha :P
Lendan juba mõne tunni pärast Madridi ning homme õhtul sealt edasi Peruu pealinna Limasse. Hosteli broneerisin, lähen pistan jalad ookeanivette, liigutan liivas varbaid ja mõtlen, mis edasi. Amazonase džunglisse lähen tagasi, kuna eelmisel korral jäid mõned asjad tegemata ja hinge kripeldama. Shamaani juures käik ja ayahuasca tseremoonia, hiiglaslike anakondade ja ämblike nägemine...
Ok mis siin ikka, lähen praegu ära magama, varahommikul on start. Loodetavasti läheb kõik hästi. Hoiame pöidlaid. Seekord läheb neid pöidlaid vast pisut rohkem vaja kui seni.