Üle pika aja paar pilti ka

Kuna mul on vahelduseks natuke täiesti vaba jõudeaega kuniks Gab sukeldub, saan natuke oma piltidega toimetada ja ehk saab siia ka mõne üles laadida.

Vot selline ilus laguun oli meil Malapascual

Ja selline kena kookosesalu ka

Nojah, niipalju siis piltidest, rohkem millegipärast ei õnnestu mul neid lisada. Las ta siis olla, ongi teil midagi oodata, nagunii ma parimaid pilte siia ei pane, et jääks midagi ikka pärastiseks ka.

Kuna mul hetkel on ikka veel natuke aega, siis muljetan mõne sõna veel Filipiinidest. Suur osa filipinodest näib olevat pidevalt mingi laksu all...tegelikult nad ilmselt ei ole, kuid on oma loomult sellised ullikesed ja naljamehed ja kogu aeg käib kuskil mingi geniaalne bisnisplan, mis kunagi ei õnnestu...selle peale siis naerdakse natuke kohtlastelt ja laiutatakse käsi ja mõeldakse välja järgmine suht samasugune plaan jne. Siin ringi käies jääb mulje, nagu oleks kogu ühiskond nii umbes 12-aastane või tiba seniilne. Eile näiteks, kui võtsime paadituuri, oli meie paadimees nagu kuu pealt kukkunud, sõidetud ei saanud korralikult, vahepeal tukkus tüüri taga, siis kui ärkas, siis laulis ja vilistas omaette ja vahel ka meile, siis tuli seletas meile suure õhinaga mingit juttu, millest keegi midagi aru ei saanud, naeris ise usinasti oma jutu peale ja siis vahepeal lasi mootortil vaevu vaevu käia, nii et paat liikus edasi suht sama kiiresti kui ma oma jalutuskäike teen. Ise seletas, et tal on hea plaan, kütus maksab palju (mille tegelikult meie kinni maksime tuuri hinnaga, aga hea ju, kui saab midagi kõrvale omale ka poetada) ja ta niimoodi hoiab kütust kokku ja ega ju ei ole kuskile kiiret ka selle paadiga. Või teine tüüp. Läksime hommikul sööma, tellisime hommikusöögi kohviga ja banaanipannkoogi. Esiteks unustas teenindaja kohe ära meie tellimuse, siis tõi ta kõik muud asjad, aga kohvi ikka ei toonud, siis lõpuks sai Gabrielil aeg otsa ja ta läks sukelduma ära, mina ikka ootasin oma banaanipannkooki...siis mingi tund aega hiljem tuleb tüüp ja teatab, et sorry aga meil ei ole banaani ja ei saa teha. Ma siis ütlesin, et las ta siis olla, ma enam ei tahagi ja toogu arve. Ja guess what, veel pool tundi hiljem tuleb tüüp, ilma arveta, aga toob mulle kaks pannkooki, mis on hoopis mangoga. Ja selliseid vendi on siin igal pool ja iga jumala päev. Selline kergelt pooletoobine ja infantiilne riik näib see Filipiinid.
Teine teema on veel kooslus keskealine valge mees pluss noor filipino tibi. Ausalt, see on siin hullem kui Tais. Jah, mõned kohalikud tüdrukud on üsna kenakesed, aga ma natuke kahtlen, et kõigil juhtudel on suure armastusega tegu. Selliseid paare näeb siin täiesti massiliselt ja ma ei saagi päris aru, mis süsteem see on (lisaks ilmselgele). Kuna kohalikud naised on väga väga väikesed, sellised 12-aastase tüdruku kehaga umbes, siis jätab selline vaatepilt alati vastiku pedoofiilse tunde. Meestele ilmselt siis ei jäta või siis see ongi asja mõte.
Aga aitab küll nüüd, meil hakkas vihma sadama ja vaatan-kuulan hoopis vihma arvuti asemel. Punkt.