Joudsime jargmisele, oigemini tegelikult kyll ylejargmisele Filipiinide saarekesele nimega Panglao. Siin on juba oluliselt rohkem turiste ja seega ka rohkem sagimist, meelelahutust, soogikohti jne vorreldes meie tillukese ja rahuliku Malapascuaga. Ohtuti voistlevad koik rannarestoranid omavahel klientide parast, paigutades toole ja kyynlaid rannale eriti kunstiparaselt, pakkudes soogiks koikvoimalikke veidra valimusega mereelukaid ning peaaegu koik kohad organiseerivad omale ohtusoogi taustaks mangima mingi bandi voi muusiku. Moned neist on ysna head, aga koikide restoranide koikide muusikute lemmikrepertuaar on millegiparast igal ohtul The Beatles lood, nii et siin on juba omamoodi nagu mingi The Beatles Village, igast nurgast kostab mingi Let it Be. Aga noh, musa on ju hea, tekitab ainult veidike selliseid melanhoolseid nostalgiahooge vahel....niisiis...let ot be.
Joudsime siia eile enne paikeseloojangut. Liikusime labi Cebu, kus kesklinna kerjused loomulikult tegid meile kohe haarangu, aga hakkame nendega juba ara harjuma ja suudame edukalt manooverdada. Leidsime ka voimaluse ilma pre-ATM box'ita raha valja votta (suur tanu Sirjele hea valjendi eest), nimelt kaubanduskeskus. Seal seisab turvamees uksel ja kerjuseid sisse ei lasta, ATM aga on olemas. Istugu siis oues oma kastis palju soovi on. Cebus veetsime oo, taiendasime oma varusid vajaliku kraami osas ja organiseerisime end eile lounaks paadi peale, mis liikus Cebust naabersaarele Boholile. Bohol ise on ysna suur saar, aga kohe selle kylje all, 1 km pikkuse sillaga yhendatud,on meie vaike Panglao. Umbes nagu Saaremaa ja Muhu meil siis. Tegelikult on Panglao yhest otsast teise 17 km pikk, nii et vorreldes Malapascuaga ysna suur saar. Sattusime yhe eriti visa rikshamehe peale, kes lopuks taiesti meeldiva hinna eest viis meid meie saarele ara, osutus ysna lahedaks tyybiks ja raakis rahuldavat Englishit ka. Rikshamees uuris, millisesse majutuskohta me laheme ja kui me ytlesime, et ei tea veel, hakkame rannas vaatama, kus oobida saab, teatas ta, et viib meid saare koige odavamasse kohta, kus bungalow on rannast koigest max 200m kaugusel. No mis meil saab olla saare koige odavama majutuse vastu, motlesime, et see on kindlasti yx jube nurgatagune osmik, aga vota napust, taiesti viisakad putkad (putka all siis motlen bungalowt). Kahjuks olid need putkad koik juba tais, kuna hind oli toesti odav, omanik aga kuulutas, et yks tuba tal ikkagi kuskil on vaba ja kaskis enda jarel kapata. Me siis kappasimegi, kuni lopuks selgus, et omanik viis meid majutuma hoopis oma naabrimehe juurde, kellel pole tegelikult yldse mingit majutuskohta, aga on selle eest yks mittekasutatav tuba. Sedamoodi juhtus, et sattusime oobima taielikku kodumajutusse. Rand on tegelikult isegi 1 minuti tee kaugusel ja peale sellist meie parast sebimist me ei soendanud ara ka oelda, seega elamegi nyyd praegu yhe kohaliku perekonna juures. Meil (voi noh,neil) on kitsed, koerad, kuked, lapsed...vahemalt 4 last olen nainud. Peremees siis kohe uuris, et mis plaanid meil edasiseks on ja kauaks jaame, me pyydsime vingerdada (lootuses rannast mingi parem majutuskoht leida), et me tapselt ei tea veel ja akki hoopis votame tsikli ja hakkame sellega suurel saarel ringi soitma, mille peale mees teatas, et oh mul on tsikkel taitsa olemas, ma rendin teile kohe hommikul enda oma. Me siis jalle viisakalt, et meil veel otseselt pole homseid plaane, et me alles vaatame, akki mingi paadituur vms, mille peale teatas peremees, et oh vaga tore, mul on paat ka olemas, ma voin teid viia, millisele saarele voi ekskursioonile vaja on. Selle peale polnud meil enam midagi kosta ja leppisime oma saatusega. Saime lisaks odavale kodumajutusele ka vaga abivalmis pererahva. Tegelikult ei ole nad meid enam oma pakkumistega seganud ja on vaga toredad, lisaks ma ilmselt moni paev kasutangi seda tema paadi pakkumist. Otse meie maja ja toa taga on kohalik kylapood, kus kohalik rahvas kaib niisama kogunemas ja aega viitmas, nii et oleme otse keset koige olulisemat actionit. Ainus jama on nende kukkedega, kes hakkavad hommikul kella poole viiest ohjeldamatult kirema. Kukkedega on siin veel oma teema, nimelt on igas majapidamises vahemalt 1, enamasti ikka rohkem kui 1 kukk. Need on toredad kirejad ja ka hea toidumaterjal, ent nende koige olulisem otstarve on kukevoitlus. Igal endast lugupidaval kylamehel on tegija voitluskukk ja nende matshid on kylades tohutu meelelahutus. Olen nainud, kuidas kylamehed enda ja teiste lobustamiseks niisama rannas oma kukkedega voistlusi korraldavad, samas aga on see peaaegu et rahvusspordi staatuses siin. Linnades on suured kukevoitluse areenid ja neil peetavaid matshe kantakse yle suisa kohalikus spordikanalis yle riigi. Mul on kyll raske kukevoitlust kuni yhe kuke surmani spordi alla liigitada ja hea meelega ma valdiks sellise asja nagemist, aga siin vaikestel saartel ja kylades liikudes ei ole sellest monikord paasu.
Kohalikest kyladest palju igavam on turistide rand, kus on kyll restod ja muud monud, ent pole midagi eriti muud teha. Selle saare toelised volud on hoopis vee all ja selleparast enamus turiste siia tulebki. Tana kaisime pikal tuuril, kus saime snorkliga tundide kaupa vee peal holjuda ja selle kaigus nagin uskumatul hulgal varvilisi kalu ja mereelukaid, lisaks suurt merekilpkonna vabalt vees ujumas otse mu silmade all. Ta vois olla nii meetrise labimooduga vast... Siin elavad ka suured vaalhaid, keda saab samuti snorkliga ja>voi sukeldumisvarustusega vaatama minna, ainuke hada on selles, et see on toeliselt kallis ja hetkel me peamegi plaani, kas minna neid haisid vaatama voi mitte ja kui minna, siis kust saada selleks raha.
Minu praegune asukoht on netipunkt ja see pannakse 10 min parast kinni, nii et lopetan.
No comments:
Post a Comment