Poole kuupalga eest k]huli voodi alla

Otsustasime Gabrieliga ohjeldamatult laristama hakata. Kallid vanemad, j'rgnev pole teile lugemiseks, nii et marss nyyd arvuti kinni :P Nimelt, siin on hotell nimega Marina Bay Sands, oigemini ei ole see isegi mitte hotell vaid meelelahutuskompleks, milles asuvad hotell, kasiinod, fitness keskused, mitu korrust kaubamaju ja veel koikmoeldavad luksused. Hetkel ei ole ma oma arvutis ja puudub v]imalus siia pilte lisada, aga hiljem tulevad pildid ka. See hotell koosneb nimest kolmest ovaalse kujuga k]rvuti asuvast pilvelohkujast, mille koige ylemisel, 47ndal korrusel, on valibassein, mis yhendab koiki kolme torni ja kogu see asjandus naeb valja nagu toeline kosmoselaev. Eriline on veel see, et sellel katusebasseinil on valimised aared klaasist, nii et pohimotteliselt saab sealt vaadata otse yle aare alla. Toad asuvad alates 20ndast korrusest korgemal. Me otsustasime, et sinna me homme lahemegi ja tegime broneeringu. Ma ei hakka isegi mitte ytlema, kui palju see maksab, aga maksku ta mis maksab, otsustasime, et nii hullu ehitist lihtsalt maailmas kuskil mujal ei leidu ja ilmselt ei satu me enam ka kunagi Singapuri ja see nali on taiesti kohustuslik ara teha. Aga toeline nali seisnab selles, et ma kardan korgust ju :D Gabriel siin kogu aeg tuletab mulle meelde, et mina nagunii ei julge sinna basseini minna ja hea kui ma seal toas magadagi julgen ja muretseb selle parast kovasti ette. No eks tal ole omajagu oigus kyll, aga ma lubasin talle, et kui ma olen juba maksnud sellise nalja eest sisuliselt pool oma kuupalka, siis ma kavatsen kasvoi kohuli ja kinnisilmi sinna tuppa ja basseini veerele roomata. Gabriel arvab, et parimal juhul suudan ma ainult voodi alla roomata ja siis lodisen seal kogu ylejaanud aja. No eks homme naeme. Edaspidi elame putkades ja yhitubades ja hakkame hiinlaste ja filipinode paska sooma, kuna see on koige odavam toit ja yleyldse tahendab see, et tagasi tulles olen ma ilmselt supervormis sest kuna raha enam ei ole, siis midagi eriti ei soo ka ja lisaks, kuna raha ei ole, ei saa ka soita yhistranspordiga vaid tuleb kogu aeg jala ringi kapata. Homme seega olemegi vahelduseks oma lukshotellis ja ei kavatse seal yldse valja liikudagi, kuna hotellis endas on lihtsalt nii palju vaadata (kui ma olen kohuli voodi all, siis on see ka ysna voimatu).
Aga tana kolasime ringi Little Indias ehk hindude linnaosas ja see oli vahelduseks cityle meeldivalt varvikas. Tegelikult on siin siiski rassiline kihistumine olemas, kuna hindud on Singapuris nn musta too tegijad, nad tulevad siia koige madalama palga eest tegema toid, mida singapurlased ise ega teised siinsed rahvused ei ole nous tegema, nt igasugused mustad voi fyysiliselt vaga rasked ehitustood. Tanu sellele ei paista nad siin eriti hinnatud olevat ning elavad suht eraldatult oma kogukonnas ja koige vaesemalt. Selles mottes on Singapur Kuala Lumpuriga sarnaselt veider linn, et siin on nagu koik labisegi, hindude linnaosad ja templid vahelduvad cityga, siis on hiinakad, siis on jalle city, siis inglise koloniaalstiilis vanad ehitised...yhte korralikku segasummasuvilat meenutab see koik.
Lisaks kaisime tana kesklinnas peamises shoppingupiirkonnas, kus oli maaratul hulgal kaubanduskeskusi nii pikalt kui silm seletab. Osta pole siit ainult mitte kui midagi kuna hinnad on tunduvalt korgemad kui naiteks Eestis. Raha hong holjub ikka yle koige ja ainuke koht, kus see tunne natuke leevendub, on vast Little India.
Oleksin peaaegu et unustanud linna peamise igaohtuse meelelahutuse, mida oleme nyyd juba 2 ohtut jarjest vaadanud. Sellesama kosmosehotelli ees on suur jalutuspromenaad vaatega yle lahe korguvatele ulmelistele pilvelohkujatele ja promenaadi ees vees korraldatakse igal ohtul tohutu valguse ja vee show. Pohimote on asjal selline, et ohku paistatakse 20 minutit jarjest hasti palju peenikest veeauru, sekka lisatakse purskkaevude mangu ja seda koike valgustatakse selliselt, et tekib nagu filmi efekt otse ohus vee kohal ja linnapanoraami taustal. Symfoonia mangib loomulikult veel taustaks. Sisuliselt on tegu symboolse filmiga inimese elutsyklist synnist surmani ja sellest, kuidas see elu on ikka ja alati imeilus, kuna synd, surm ja koik sinna vahepeale jaav on iseenesest ime, mida peaksime hindama. See on toeliselt kaunis ja kaime seda siin vist veel ka koik jargnevad ohtud vaatamas.
Praegu ei viitsi enam kirjutada, aga nati hiljem vast onnetub Gabrieli lapparit kasutada ja siis saab moned pildid ka yles. Ausalt oeldes ei armasta ma Singapuri eriti just selle rikkuse ja raha kultuse parast, see on kuidagi liiga materialistlik maailmavaade siin, kuid tuleb tunnistada, et linn on toesti silmipilmestavalt ilus. Ulmeline ja modernne, mitte vana Euroopa moistes ilus, aga toeline lummav tulevikulinn on see. Piltidelt naete ise. Ainuke AGA on ja jaab siiski see, et kui sul ei ole just yleliia palju raha, siis ega see linn sind ka eriliselt ei armasta. Tolereerib, aga ei armasta.

Oh kuulge, ma sain Gabrieli lappari oma valdusse ja saan seega moned pildid laadida.

Vaade linnale, lihtsalt üks vaade

Vot sellesse hotelli homme lähemegi. Katusel see taldrik on siis tegelikult bassein, mille ääred on klaasist.

Veel yks vaade

Ja nyyd siis öine vaade ka, valgusshow taustal.

Aa, 1 asi veel meenus, Nordea kontor on ju Singapuris :D Või noh, mitte just kontor, aga mingi esindus siis. Vaatasin huvi pärast välja, mis aadressil see asub ja asub üsna meie lähedal. Lähen millalgi jalutan sealt mööda ja vaatan, kas ikka on suur sinine Nordea kiri katusel või ei ole :D