Hei! Aeg on jälle ketsid tolmust puhtaks pühkida ja teele asuda. Ja kui blogil oleks kaaned, pühiks need ka puhtaks, juba päris pikalt ei ole ma viitsinud enam siia erinevaid käimisi üles kirjutada ja vahepeal läks see blogigi meelest, aga ainult selleks, et nüüd jälle ellu ärgata. Ellu ärkamise põhjus on minu ja Krista pikalt planeeritud seljakotireis marsruudil Tallinn-Amsterdam-Peruu-Boliivia. Oleme siin tasapisi organiseerinud ja oodanud neid kõige odavamaid lennupakkumisi, omavahel erinevaid asju kombineerides. Praeguseks on lõpuks ometi enamus suuremaid kulusid makstud, broneeritud, organiseeritud. Mitte siiski üleliia, jätame ka põnevateks ootamatusteks ruumi. Näiteks ei ole meil veel õrna aimugi, kuidas reisi lõpus Boliivia pealinnast La Pazist tagasi Peruu pealinna Limasse saame. Aga küll me kuidagi ikka saame.
Kui aus olla, siis on planeerimine minu jaoks juba sama põnev kui reis ise. See põhjalik uurimistöö, viimaks ennast kurssi maakaartide, transportide, kliima, liikumisvõimaluste, majutuste, kultuuriga üleüldiselt...fascinating! Juba lapsena oli mu lemmikraamat atlas. Ja atlasel on ikka veel nii palju kohti, kuhu ma ei ole veel jõudnud - aga hullult on vaja minna, eksole :) Ja mõnda kohta on kohe kohe mitu korda vaja minna.
Plaan on esialgu järgmine - homme hommikul start Amsterdami ja ülehomme sealt edasi Miami-Lima. Limast edasi juba liigume Iquitosesse Amazonase ääres, džunglisse ka ikka jälle, ja sealt edasi seekord Lõuna-Peruud avastama. Cusco ja sealt edasi alla, Titicaca äärde ja üle piiri Boliiviasse. Kui aus olla, ma pole päris kindel, kui palju aega meil Boliivia peale jääb. Vähemalt La Pazis käiks ikka korra. Vaatame, kuidas plaanid jooksvalt kujunevad ja kui palju aega ning raha jääb. Kaasa võtan ühe pisikese seljakoti. Ei viitsi kola kaasa vedada ja riideid pole ka ju palju vaja.
Ega praegu polegi muud kui soovin meile head reisi. Rohkem juttu siis, kui midagi juba toimub.
