Enam me muuks kui poes ja vajalike asjatoimetuste ajamiseks linnas ei käi ja see mõjub meile igati tervistavalt. Ööbime siin veidi eemal, kus on ümber roheline loodus, mäed, meri ja meil on igati korralik majutus, basseiniga. Kuna siin muudmoodi elada ei kannata, siis otsustasime, et maksame praegu linnast väljas asuva majutuse eest veidi rohkem ja hoiame vahelduseks söögi pealt kokku ja seda teemegi, ostame süüa kohalikust toidupoest või sööme kohalike urgastes, kus saab olematu raha eest täiesti talutavat toitu...ainult et riisi ei taha ma vist pärast jälle kuni järgmise Aasia-reisini kindlasti mitte süüa.
Siin Floresel on erakordselt kuum ja kuiv, palju kuumem, kui oli Balil. Vihma sadavat siin üldse väga minimaalselt, ja sooja on vabalt mingi 35 kraadi ja päike lagipähe. Meil on bassein ja selle vesi on täpselt sama soe kui kodus vannis. Soojem igatahes kui inimese kehatemperatuur, arvutasime täna, et ca 39 kraadi vast. Ja seda basseini ei soojendata vaid see on nii soe pelgalt päikesest. Keskpäevane päike on tappev, aga muidu mõnus.
Eile käisime terve pika päeva kestval paadituuril, mille käigus mehed sukeldusid, mina snorgeldasin, ja lisaks tegime ühe väikese käigu saarele nimega Rinca, kus elavad komodo varaanid. Snorgeldamise käigus nägime üsna korraliku suurusega haid, meie vene noormees Alex pakkus pikkuseks umbes 2 meetrit. Tema sõnul ei olevat see hailiik inimesele ohtlik, aga meiega olid tuuril veel 3 vanemat prantsuse daami, kes peale seda keeldusid kategooriliselt vette tagasi minemast ja istusid kogu ülejäänud aja pardal. Eks ta natuke ehmatav ju ole jah, aga samas....kui palju selliseid võimalusi näha haid enda all vabalt meres ujumas ikka on? Meie Alexiga läksime peale seda uuesti vette, kuna siin pidid elama manta raid, need ülisuured lapikud kalad, ja neid ka nägime.Tegu on tõepoolest ülisuurte kaladega ja oli omaette elamus neid vaadata. Nagu National Geographic lives :)
Labuan Bajost ida poole jääb terve hulk igasuguseid väikeseid saari, enamus neist asustamata, mõnedel aga 1 või 2 kaluriküla. Paadimatk iseenesest oli väga kaunis ja maaliline keset sini-sinist merd ja ümberringi laiuvaid rohelisi saarekesi. Kui unustada ära, kui õudne see linn on, siis tegelikult on siin tõesti väga maaliline loodus. Varaane nägime ka, ainult et kuna jõudsime saarele üsna keskpäevasel ajal, kõige kuumemal ajal, siis olid varaanid parasjagu väga loiud ning magasid poolenisti mutta kaevunult. Võibolla see ongi hea. Ainuüksi veebruarikuu jooksul olevat 3 saarevahti rünnatud. Lühikesi matku neil varaanisaartel siiski tehakse, seega päris õige see pole, et praegu üldse trippe ei tehta. Iseasi, kui turvaline see muidugi on. Küsisime, kas neil saarevahi majas mingeid ravimeid ka on, millega kellegi ründamise korral esmaabi anda - ei ole. Kuidagi raske on mõista loogikat, mille kohaselt ei peeta mingisuguse esmaabi ja ravimite olemasolu oluliseks saarel, kus elavad inimesi ründavad suured kiskajd, aga no see on see kohalik loogika. Homme läheme veel ühele tripile Komodo saarele, seal saab ka mingi tuuri teha. Olgugi see ohtlik, loodan ma ikkagi mõnda varaani ka muus tegevuses kui magamas tabada.
Eilse õhtu lõpetuseks läksime kohalikku baari nimega Atlantis, kuna seal pidi olema tohutu party. Üleeile õhtul juba käisime ka seal söömas-joomas ja tegu on üsna vahva kohaga. Nende suur puudus on siiski asukoht, nimelt asuvad nad suht pärapõrgus mingi tee ääres, mis mõne aja pärast lõppeb suvalises kohas sohu ära, ümberringi on võsa ja mudane söötis maa. Baari omanik on 1 italiano ja kõvasti vaeva näinud seal, et toidud ja teenindus oleks super. Üldiselt on siin nii (nagu ka enamus kohtades Kagu-Aasias), et kui mingi asutus, olgu see resto või baar või majutusasutus vms on väga korralik, stiilne ja hästi toimiv, siis on sellel raudselt valge omanik. See on mitte rassism vaid praktika, nii lihtsalt on. Kohalikel elanikel ei ole piisavalt laia silmaringi, töötahet ega järjepidevust, et tegeleda rahvusvaheliselt eduka äriga. Siin elab üsna palju eurooplasi, kes peavad erinevaid ärisid, näiteks on meie sukeldumisklubi omanik väga lahe papi, kes on pärit Viinist, siis elab siin veel 1 pranrtsuse kutt, kellel on mingi teine sukeldumiskoht, 2 itaallast, kes peavad restorane, kindlasti mitmed veel, kellega me veel kohtunud pole. Sukeldumisinstruktorid on ka enamuses eurooplased. Kohalikud ise pidid kangesti kurjad olema, et valged avavad siin ärisid ja teenivad turistide pealt suurt raha...noh, samas nad ise ei ole ju suutelised seda sama hästi tegema.
Igatahes, kui keegi peaks kunagi mingi seletamatul põhjusel sattuma Florese saarele Indoneesias ning sellisesse kolkasse nagu Labuan Bajo, siis külastage kindlasti Atlantise baari...kui suudate selle üles leida :) Eile õhtul mängis seal kohalike poiste bänd, kusjures väga hästi mängisid ja tegid vanu häid rockilugusid, hiljem asendus see öödiskoga, ei puudunud ka tantsutüdrukud ja valgusshow. Sain tuttavaks selle sukeldumisklubi omava prantsuse tüübiga, kohale vajusid ka kõik ülejäänud tüübid meie sukeldumisklubist ja päevaselt tripilt, ja õhtu lõpuks saabus ka hulk kohalikke külanoori.
Miss Komodo valmised jäid osalejate puudumisel ära :P
Komodo varaan siin jahutab ennast, kaevudes poolenisti mutta
Siin Floresel on erakordselt kuum ja kuiv, palju kuumem, kui oli Balil. Vihma sadavat siin üldse väga minimaalselt, ja sooja on vabalt mingi 35 kraadi ja päike lagipähe. Meil on bassein ja selle vesi on täpselt sama soe kui kodus vannis. Soojem igatahes kui inimese kehatemperatuur, arvutasime täna, et ca 39 kraadi vast. Ja seda basseini ei soojendata vaid see on nii soe pelgalt päikesest. Keskpäevane päike on tappev, aga muidu mõnus.
Eile käisime terve pika päeva kestval paadituuril, mille käigus mehed sukeldusid, mina snorgeldasin, ja lisaks tegime ühe väikese käigu saarele nimega Rinca, kus elavad komodo varaanid. Snorgeldamise käigus nägime üsna korraliku suurusega haid, meie vene noormees Alex pakkus pikkuseks umbes 2 meetrit. Tema sõnul ei olevat see hailiik inimesele ohtlik, aga meiega olid tuuril veel 3 vanemat prantsuse daami, kes peale seda keeldusid kategooriliselt vette tagasi minemast ja istusid kogu ülejäänud aja pardal. Eks ta natuke ehmatav ju ole jah, aga samas....kui palju selliseid võimalusi näha haid enda all vabalt meres ujumas ikka on? Meie Alexiga läksime peale seda uuesti vette, kuna siin pidid elama manta raid, need ülisuured lapikud kalad, ja neid ka nägime.Tegu on tõepoolest ülisuurte kaladega ja oli omaette elamus neid vaadata. Nagu National Geographic lives :)
Labuan Bajost ida poole jääb terve hulk igasuguseid väikeseid saari, enamus neist asustamata, mõnedel aga 1 või 2 kaluriküla. Paadimatk iseenesest oli väga kaunis ja maaliline keset sini-sinist merd ja ümberringi laiuvaid rohelisi saarekesi. Kui unustada ära, kui õudne see linn on, siis tegelikult on siin tõesti väga maaliline loodus. Varaane nägime ka, ainult et kuna jõudsime saarele üsna keskpäevasel ajal, kõige kuumemal ajal, siis olid varaanid parasjagu väga loiud ning magasid poolenisti mutta kaevunult. Võibolla see ongi hea. Ainuüksi veebruarikuu jooksul olevat 3 saarevahti rünnatud. Lühikesi matku neil varaanisaartel siiski tehakse, seega päris õige see pole, et praegu üldse trippe ei tehta. Iseasi, kui turvaline see muidugi on. Küsisime, kas neil saarevahi majas mingeid ravimeid ka on, millega kellegi ründamise korral esmaabi anda - ei ole. Kuidagi raske on mõista loogikat, mille kohaselt ei peeta mingisuguse esmaabi ja ravimite olemasolu oluliseks saarel, kus elavad inimesi ründavad suured kiskajd, aga no see on see kohalik loogika. Homme läheme veel ühele tripile Komodo saarele, seal saab ka mingi tuuri teha. Olgugi see ohtlik, loodan ma ikkagi mõnda varaani ka muus tegevuses kui magamas tabada.
Eilse õhtu lõpetuseks läksime kohalikku baari nimega Atlantis, kuna seal pidi olema tohutu party. Üleeile õhtul juba käisime ka seal söömas-joomas ja tegu on üsna vahva kohaga. Nende suur puudus on siiski asukoht, nimelt asuvad nad suht pärapõrgus mingi tee ääres, mis mõne aja pärast lõppeb suvalises kohas sohu ära, ümberringi on võsa ja mudane söötis maa. Baari omanik on 1 italiano ja kõvasti vaeva näinud seal, et toidud ja teenindus oleks super. Üldiselt on siin nii (nagu ka enamus kohtades Kagu-Aasias), et kui mingi asutus, olgu see resto või baar või majutusasutus vms on väga korralik, stiilne ja hästi toimiv, siis on sellel raudselt valge omanik. See on mitte rassism vaid praktika, nii lihtsalt on. Kohalikel elanikel ei ole piisavalt laia silmaringi, töötahet ega järjepidevust, et tegeleda rahvusvaheliselt eduka äriga. Siin elab üsna palju eurooplasi, kes peavad erinevaid ärisid, näiteks on meie sukeldumisklubi omanik väga lahe papi, kes on pärit Viinist, siis elab siin veel 1 pranrtsuse kutt, kellel on mingi teine sukeldumiskoht, 2 itaallast, kes peavad restorane, kindlasti mitmed veel, kellega me veel kohtunud pole. Sukeldumisinstruktorid on ka enamuses eurooplased. Kohalikud ise pidid kangesti kurjad olema, et valged avavad siin ärisid ja teenivad turistide pealt suurt raha...noh, samas nad ise ei ole ju suutelised seda sama hästi tegema.
Igatahes, kui keegi peaks kunagi mingi seletamatul põhjusel sattuma Florese saarele Indoneesias ning sellisesse kolkasse nagu Labuan Bajo, siis külastage kindlasti Atlantise baari...kui suudate selle üles leida :) Eile õhtul mängis seal kohalike poiste bänd, kusjures väga hästi mängisid ja tegid vanu häid rockilugusid, hiljem asendus see öödiskoga, ei puudunud ka tantsutüdrukud ja valgusshow. Sain tuttavaks selle sukeldumisklubi omava prantsuse tüübiga, kohale vajusid ka kõik ülejäänud tüübid meie sukeldumisklubist ja päevaselt tripilt, ja õhtu lõpuks saabus ka hulk kohalikke külanoori.
Miss Komodo valmised jäid osalejate puudumisel ära :P
Komodo varaan siin jahutab ennast, kaevudes poolenisti mutta
Oleksid võinud oma kandidatuuri ju üles seada....eestlaste tagasihoidlikkus ma ütlen!
ReplyDelete