Kolisime eile oma lux resordist Ubudisse odavasse ja üsna nunnusse kodumajutusse. Maksame 15 EUR öö kahepeale toa eest, koos hommikusöökide ja tasuta tee-kohviga ning täisteenindusega. Ei ole üldse mitte paha variant, oleme siin keset ühe tavalise Bali perekonna elamist ja hetkel ainsad külalised (neil kokku ainult 4 tuba ongi). Meie tuba on suur ja ilus, meil on siin oma rõdu ja mis kõige olulisem - vaade. Meie maja ees laiuvad rohe-rohelised riisipõllud ja palmid, külaelanikud toimetavad vaikselt põllul, pererahvas ajab oma asju, konnad krooksuvad...Üks jama siiski on, nimelt meie tuba on selline pooleldi avatud, meil pole lage ja katuse ning seinte vahel on tükk tühja maad, see aga tähendab, et kõik helid kostavad tuppa. Need helid on muidugi enamasti konnade meeletu krooksumine ja lindude häälitsemine õhtul, hommikuti kirevad kuked, see on üsna vahva tegelikult, aga harjumatu on niimoodi magada. Nagu oleks ajas ca 15 aastat tagasi läinud ja kuskil keset põldu või lepavõsa telkimas, et kõik ümbritsevad helid on kohe kõrval ja mingit eraldatust eriti ei ole.
Otsustasime, et jääme siiski siia täiskuuöö pidustusteks, ei tahaks kuidagi sellisest suursündmusest ilma jääda. Balilastele on see tohutult oluline sündmus ja pidupäev, ega ei saa ju siis meiegi kohalikega koos mitte tähistada. Selle ümber käib kogu siinne elu ja askeldamine praegu, mul kohati tekib tunne, nagu hakkaks mingi laulupidu lähenema. Kohe varsti hakkame liikuma ühte reisibüroosse, kust saame piletid Florese saarele Labuan Bajosse 28.märtsiks, see on siis vahetult peale seda täiskuutralli. See tähendab, et meil on koos tänasega kokku veel 4 päeva Balil. Esialgu mõtlesin, et seda on ikka natuke liiga palju, aga loodetavasti on see 27nda üritus seda väärt ja tegelikult on siin lahe natuke aega niisama eksisteerida. Ubud on selles mõttes mõnus, et olgugi siin palju turiste, ei ole sellist pidevat tõmblemist ega sebimist nagu oli lõunapool. Igal pool on maaliline loodus ja väikesed külad, Ubudis endas igal sammul templid ja kunstiateljeed, kavatsen siin aega veeta ohtra jalutamisega.
Eile õhtul käisime vaatamas ühe templi õuel toimuvat Bali rahvusliku muusika ja tantsu etendust. Neid on siin tegelikult üsna sageli, kuna tants on Bali kultuuris eriti olulisel kohal ja see on selline hästi omanäoline tants. Neid tantse on tegelikult mitu eri liiki, aga tunnistan ausalt, et ma ei ole nii suur tantsuhuviline, et viitsiks hakata süvenema, mis tantsud need kõik on ja mille poolest üksteisest erinevad. Bali tants üldiselt on siin üks olulisemaid kunstivorme. Kui päris aus olla, siis ega ma väga palju sellest tantsu sisust aru ei saanud, aga vaadata oli väga põnev.
Just praegu käis siin meie rõdul meie majaperenaine ja saime olulist infot lähenevate pidustuste kohta. Nimelt full moon ceremony on 26ndal ja sellele järgneb 27ndal veel eraldi pidu üle terve linna ja küla, kuna siis on vihmahooaja ametliku lõpu tähistamine, seega on oodata lähipäevil ohjeldamatuid pidustusi. Meie perenaine juba käis uurimas, kas tahaksime ka koos nende perega osaleda ja lubas meile organiseerida vajaliku atribuutika ka selleks ajaks :D Atribuutika on sarong, mida peavad kandma nii mehed kui naised, ja meestel on lisaks veel selline spetsiifiline rätik, mis sõlmitakse ümber pea. Väga vinge.
Nüüd lõpetan, hakkame vaikselt toimetama, vaja minna linna oma lennupiletite asja uurima ja ma tahan jalutama minna. Kuna netiühendus on meil siin nati nigel ja aeglane, siis pilte praegu ei saa, kahjuks.
Otsustasime, et jääme siiski siia täiskuuöö pidustusteks, ei tahaks kuidagi sellisest suursündmusest ilma jääda. Balilastele on see tohutult oluline sündmus ja pidupäev, ega ei saa ju siis meiegi kohalikega koos mitte tähistada. Selle ümber käib kogu siinne elu ja askeldamine praegu, mul kohati tekib tunne, nagu hakkaks mingi laulupidu lähenema. Kohe varsti hakkame liikuma ühte reisibüroosse, kust saame piletid Florese saarele Labuan Bajosse 28.märtsiks, see on siis vahetult peale seda täiskuutralli. See tähendab, et meil on koos tänasega kokku veel 4 päeva Balil. Esialgu mõtlesin, et seda on ikka natuke liiga palju, aga loodetavasti on see 27nda üritus seda väärt ja tegelikult on siin lahe natuke aega niisama eksisteerida. Ubud on selles mõttes mõnus, et olgugi siin palju turiste, ei ole sellist pidevat tõmblemist ega sebimist nagu oli lõunapool. Igal pool on maaliline loodus ja väikesed külad, Ubudis endas igal sammul templid ja kunstiateljeed, kavatsen siin aega veeta ohtra jalutamisega.
Eile õhtul käisime vaatamas ühe templi õuel toimuvat Bali rahvusliku muusika ja tantsu etendust. Neid on siin tegelikult üsna sageli, kuna tants on Bali kultuuris eriti olulisel kohal ja see on selline hästi omanäoline tants. Neid tantse on tegelikult mitu eri liiki, aga tunnistan ausalt, et ma ei ole nii suur tantsuhuviline, et viitsiks hakata süvenema, mis tantsud need kõik on ja mille poolest üksteisest erinevad. Bali tants üldiselt on siin üks olulisemaid kunstivorme. Kui päris aus olla, siis ega ma väga palju sellest tantsu sisust aru ei saanud, aga vaadata oli väga põnev.
Just praegu käis siin meie rõdul meie majaperenaine ja saime olulist infot lähenevate pidustuste kohta. Nimelt full moon ceremony on 26ndal ja sellele järgneb 27ndal veel eraldi pidu üle terve linna ja küla, kuna siis on vihmahooaja ametliku lõpu tähistamine, seega on oodata lähipäevil ohjeldamatuid pidustusi. Meie perenaine juba käis uurimas, kas tahaksime ka koos nende perega osaleda ja lubas meile organiseerida vajaliku atribuutika ka selleks ajaks :D Atribuutika on sarong, mida peavad kandma nii mehed kui naised, ja meestel on lisaks veel selline spetsiifiline rätik, mis sõlmitakse ümber pea. Väga vinge.
Nüüd lõpetan, hakkame vaikselt toimetama, vaja minna linna oma lennupiletite asja uurima ja ma tahan jalutama minna. Kuna netiühendus on meil siin nati nigel ja aeglane, siis pilte praegu ei saa, kahjuks.
Ma arvan, et naastes peaks tulema siis teie rõdule krooksuma, et liiga suurt erinevust ei oleks :)
ReplyDelete