Lendasime tana lopuks ometi Balilt edasi Florese saarele, linna nimega Labuan Bajo, ja oleme nii ehmunud esialgu, et plaanime paris tosiselt teha kiiresti ara mingi Komodo varaanide tripi ja lennata Balile tagasi. Ja seal juba vaataks edasi. Ausalt, oleme igasugu peldikuid ilmas nainud, aga see koht siin konkureerib raudselt esikolmikusse. Viimane paev Balil oli vaga erakordne, aga sellest kunagi hiljem, pole jaksu ega energiat paegu pikalt kirjutada.
Labuan Bajo polegi tegelikult eriti linn. Siin on 1 peatanav, sadam, ja hulgaliselt igasugu onne ja osmikuid ja labu. Ranna aares jookseb mingi tee, nn rannapromenaad, millest ainult 1 jupp on asfalteeritud, mujal on selline mudaauk ja kruusakas, kus sebivad lapsed, kanad, rotid ja ma ei tea mis elukad koik veel. Kohalikud teevad seal tuld ja hangivad selle ymber, kuivatavad mingite plekitykkide otsas oma pesu, linnas sebivad ringi kassisuurused rotid ja koik on pime ja kole. See on lihtsalt uskumatu, kui kole yks linn voi noh, antud juhul pigem kolkakyla, voib olla. Ranna aares ei ole yhtegi korralikku oobimiskohta kesklinnas, igal pool kohutava osmikud, vedelev ehituspraht, lagunevad onnid ja ilmselt aastaid tagasi pooleli jaanud ehitused. Ja kohalikud elanikud ei ole yldse sobralikud, seega ei ole tegelikult pimedas valjas kaimine yldse eriti turvaline. Oobimiskoha leidsime, suht talutav bungalow, suurt midagi ei maksa ka, aga meeletu palavus tapab, vets on see ambri ja kopsiku systeemiga, netist pole siin keegi eriti midagi kuulnud, kohalikud on nagu laksu all kogu aeg... Peatanaval peaks Lonely Planeti andmetel olema yks laevapiletite byroo, pyydsime seda leida, ei ole kuskil midagi...kysime kohalikelt, koik ytlevad, et ohjaa ma muidugi jah tean seda kohta, see on seal vot selle voi tolle putka taga voi teisel pool, igayks teatab ise suuna ja asukoha, keegi tegelikult ei tea mitte midagi. Kurat, nagu Aafrika. Siin on paar teist reisibyrood, koik organiseerivad trippe Komodo ja Rinca saartele varaanide juurde, aga kohalikud ei tundu siin yldse usaldusvaarsed ja sellisel tripil soltume vaga palju heast paadimehest ja giidist. Peaks tegema netis veidi uurimistood, mida ja keda usaldada, aga fuck it, netti meil pole mujal kui linna yhes netipunktis. Paaris kohvikus muidugi on ka, aga seal ei saa pikka aega niisama istuda. Rollerit tahtsime rentida, kysisime yhest kohast, neil pole praegu...
Ausalt, igasugu peldikuid on elus nahtud, igal pool, Indias ja Filipiinidel, aga seal on see nagu ootusparane. Siin niivaga ei olnud, vahemalt peale Balit. OK, lopetan nyyd. Survival camp begins.
Labuan Bajo polegi tegelikult eriti linn. Siin on 1 peatanav, sadam, ja hulgaliselt igasugu onne ja osmikuid ja labu. Ranna aares jookseb mingi tee, nn rannapromenaad, millest ainult 1 jupp on asfalteeritud, mujal on selline mudaauk ja kruusakas, kus sebivad lapsed, kanad, rotid ja ma ei tea mis elukad koik veel. Kohalikud teevad seal tuld ja hangivad selle ymber, kuivatavad mingite plekitykkide otsas oma pesu, linnas sebivad ringi kassisuurused rotid ja koik on pime ja kole. See on lihtsalt uskumatu, kui kole yks linn voi noh, antud juhul pigem kolkakyla, voib olla. Ranna aares ei ole yhtegi korralikku oobimiskohta kesklinnas, igal pool kohutava osmikud, vedelev ehituspraht, lagunevad onnid ja ilmselt aastaid tagasi pooleli jaanud ehitused. Ja kohalikud elanikud ei ole yldse sobralikud, seega ei ole tegelikult pimedas valjas kaimine yldse eriti turvaline. Oobimiskoha leidsime, suht talutav bungalow, suurt midagi ei maksa ka, aga meeletu palavus tapab, vets on see ambri ja kopsiku systeemiga, netist pole siin keegi eriti midagi kuulnud, kohalikud on nagu laksu all kogu aeg... Peatanaval peaks Lonely Planeti andmetel olema yks laevapiletite byroo, pyydsime seda leida, ei ole kuskil midagi...kysime kohalikelt, koik ytlevad, et ohjaa ma muidugi jah tean seda kohta, see on seal vot selle voi tolle putka taga voi teisel pool, igayks teatab ise suuna ja asukoha, keegi tegelikult ei tea mitte midagi. Kurat, nagu Aafrika. Siin on paar teist reisibyrood, koik organiseerivad trippe Komodo ja Rinca saartele varaanide juurde, aga kohalikud ei tundu siin yldse usaldusvaarsed ja sellisel tripil soltume vaga palju heast paadimehest ja giidist. Peaks tegema netis veidi uurimistood, mida ja keda usaldada, aga fuck it, netti meil pole mujal kui linna yhes netipunktis. Paaris kohvikus muidugi on ka, aga seal ei saa pikka aega niisama istuda. Rollerit tahtsime rentida, kysisime yhest kohast, neil pole praegu...
Ausalt, igasugu peldikuid on elus nahtud, igal pool, Indias ja Filipiinidel, aga seal on see nagu ootusparane. Siin niivaga ei olnud, vahemalt peale Balit. OK, lopetan nyyd. Survival camp begins.
Lõpuks ometi, läheb põnevaks!
ReplyDeleteJätku netile, ja noh teie eludele ka :P