Gabriel tahtis oma Harley Davidsoni ja sai selle. Mina tahtsin siin Ubudi lähedal ühte konkreetset luksuslikku majutuskohta, ja sain selle. AGA. See on nimelt nii ülivõimas, et me ei suuda teha muud kui ainult ahhetada ja arendada vestlust stiilis "see on ikka täiesti ulme" ja "einoh uskumatu et selliseid kohti olemas on". Selline mitte just eriti intelligentne diskussioon meil siin :D Broneerisime algselt ühe öö, et seda majutuskohta vaadata lihtsalt kui vaatamisväärsust, aga me kohe ei saanud muudmoodi, kui broneerisime veel homse öö kaaaaaaaa. Ma ei hakkagi kirjeldama eriti, selleks sõnu eriti pole, pärastpoole lisan mõned pildid vast. See aga ühtlasi tähendab, et meil on nüüd raha otsas. Edaspidi sööme ainult kohalike turgudel, ainult riisi, ja magame kõige odavamates urgastes, mida suudame leida, Gabriel lubas, et tema hakkab üldse palmi all magama, aga seda me veel vaatame. Meie place on ühes mägikülas keset troopilist metsa, all orus mühiseb jõgi, metsas elab lugematu hulk erinevaid linde ja loomi, meil on siin bungalow ümber oravad ja ahvid...Aga ikkagi, meil on raha otsas. Eks vaatab, mis saab selles osas ette võtta, aga selge on see, et nüüd ülejäänud aeg kulgeb igasugu urkaid pidi. Ah, las olla, saabki näha ühe riigi erinevaid külgi ja elustiile.
Autojuhilt kuulsime, et meie väikeses külas, kus praegu peatume, on homme suured pidustused, nimelt kellegi pulmad. Rahvas on väga lahke ja uhke oma kultuuri üle, tahavad kangesti kõigile uhkusega näidata, kuidas nad elavad ja toimetavad, seega on ka võõrad sellistele pidustustele teretulnud. Homme siis ongi meil plaan minna sinna pulma nn kontvõõraks, meie autojuht lubas ka tulla, saame siis osa kohalikest külapidustustest.Täna liikusime siia läbi Ubudi, mis on selline teistmoodi koht, keset rohe-rohelisi riisipõlde, maalilisi külasid ja väikeseid mägesid. Turiste on Ubudis ka palju, aga siin on teistmoodi, see on selline spirituaalne keskus saarel ja siia tulevad turistid on ka üldiselt rohkem kunsti- ja kultuurihuvilised inimesed, mitte rannas käijad. Seega on kõik rahulik ja väga kunstipärane, baare-ööklubisid erinevalt Kutast pole (jumal tänatud), kõik on sellises vaikses kulgemises. Tundub, et Ubud hakkab mulle väga meeldima ja mõned päevad kindlasti siin veedame. Otsustasime, et seekord, sellel reisil võtame asja rahulikult ja oleme igal pool just täpselt nii kaua kui viitsime ega torma kuskile edasi. Ja kui igale poole ei jõua, siis ei jõua ja see sobib ka sama hästi. Homme sinna festivalile veel vist ei jõua, kuna oleme siin ühes väikeses külas majutumas ja homme on need külapulmad, aga õnneks kestab festival veel mõned päevad. Ja siis on täiskuuöö pidustused ja siis raudselt kellegi matused ja siis äkki jälle mingi festival ja pagan teab, millal me siit ükskord minema saame :D Bali saarega on mingi veider lugu. Ta ei meeldi mulle kuidagi eriliselt, kohati on ta isegi üsna mõttetu, aga samas siin on mingi selline oma sarm, et lihtsalt ei saa minema ja ikka kogu aeg tahaks veel olla. Lobisesime täna oma autojuhiga ja kui kuulis, et oleme Eestist, oli mul tema nägu nähes sekundi pealt selge, et ta teadis eelmiste eestlaste "seksiskandaalist". Kõik siin teavad, aga tolle tüübi sõnul suhtuvad nad sellesse üsna rahulikult, kuna kõige olulisem on, et pärast saaks templis ikka korralikud puhastustseremooniad läbi viidud ja see sai tehtud, nii et kõik on OK. Bali võlu äkki seisnebki selles, et nende kultuur on niivõrd eriline tänu sellele, et kogu nende elu ja tegevus on nii tihedalt religiooniga läbi põimunud, et kohati tekib tunne, nagu elaksid nad kuskil mujal maailmas või teisel planeedil. Absoluutselt kõik päeva toimetused on mingit moodi seotud religioossete uskumustega ja enamus toimetusi on jumalatega seotud.
Püüan mõned pildid üles laadida vahepealsest ajast, kuigi viimaste päevade pilte pole veel arvutisse ära tõmmanud.
Siin tegelevad kohalikud külapoisid templi sisehoovis ettevalmistustöödega täiskuuöö pidustusteks
Emm...väike tagasihoidlik õhtusöök kohalikus võtmes. Terve hulk Bali kohalikke roogasid, mõned neist väga head, mõned mitte eriti söödavad
Ubudi lähedal asuvad riisipõllud, sellist loodust siin igal pool
Aaa, 1 asi veel meenus. Nagu igale reisile juba tavaks on saanud, on Gabrielil jälle meeletu päikesepõletus, sõitis oma Harleyga t-särgi väed ja käsivarred kõik põlenud ja paistes. Eile õhtul läksime apteeki sooviga osta mingit geeli vms leevendavat asja, ja tütarlaps seal apteegis hakkas kohe uurima, et selle jaoks on ikka mingid pillid ja vitamiinid ka olemas ja kas ta ikka neid vitamiine võtab või äkki vähemalt sooviks alustada võtmisega. Gabrielile meenusid kohe mingid terad, mida Katrin ohtralt reklaamib ja kiidab ja mis väidetavalt peaksid aitama absoluutselt iga asja puhul, alates nohust ja lõpetades soovimatu raseduse, mädase kõrvapõletiku ja veel miljoni muu tõvega. Nii Katrin, nüüd tuleb välja, et sa oled nende teradega absoluutselt õigel teel, just neid lähebki meil nüüd vaja :D Isegi Bali saare apteegineiud näivad nendega kursis olevat.
Autojuhilt kuulsime, et meie väikeses külas, kus praegu peatume, on homme suured pidustused, nimelt kellegi pulmad. Rahvas on väga lahke ja uhke oma kultuuri üle, tahavad kangesti kõigile uhkusega näidata, kuidas nad elavad ja toimetavad, seega on ka võõrad sellistele pidustustele teretulnud. Homme siis ongi meil plaan minna sinna pulma nn kontvõõraks, meie autojuht lubas ka tulla, saame siis osa kohalikest külapidustustest.Täna liikusime siia läbi Ubudi, mis on selline teistmoodi koht, keset rohe-rohelisi riisipõlde, maalilisi külasid ja väikeseid mägesid. Turiste on Ubudis ka palju, aga siin on teistmoodi, see on selline spirituaalne keskus saarel ja siia tulevad turistid on ka üldiselt rohkem kunsti- ja kultuurihuvilised inimesed, mitte rannas käijad. Seega on kõik rahulik ja väga kunstipärane, baare-ööklubisid erinevalt Kutast pole (jumal tänatud), kõik on sellises vaikses kulgemises. Tundub, et Ubud hakkab mulle väga meeldima ja mõned päevad kindlasti siin veedame. Otsustasime, et seekord, sellel reisil võtame asja rahulikult ja oleme igal pool just täpselt nii kaua kui viitsime ega torma kuskile edasi. Ja kui igale poole ei jõua, siis ei jõua ja see sobib ka sama hästi. Homme sinna festivalile veel vist ei jõua, kuna oleme siin ühes väikeses külas majutumas ja homme on need külapulmad, aga õnneks kestab festival veel mõned päevad. Ja siis on täiskuuöö pidustused ja siis raudselt kellegi matused ja siis äkki jälle mingi festival ja pagan teab, millal me siit ükskord minema saame :D Bali saarega on mingi veider lugu. Ta ei meeldi mulle kuidagi eriliselt, kohati on ta isegi üsna mõttetu, aga samas siin on mingi selline oma sarm, et lihtsalt ei saa minema ja ikka kogu aeg tahaks veel olla. Lobisesime täna oma autojuhiga ja kui kuulis, et oleme Eestist, oli mul tema nägu nähes sekundi pealt selge, et ta teadis eelmiste eestlaste "seksiskandaalist". Kõik siin teavad, aga tolle tüübi sõnul suhtuvad nad sellesse üsna rahulikult, kuna kõige olulisem on, et pärast saaks templis ikka korralikud puhastustseremooniad läbi viidud ja see sai tehtud, nii et kõik on OK. Bali võlu äkki seisnebki selles, et nende kultuur on niivõrd eriline tänu sellele, et kogu nende elu ja tegevus on nii tihedalt religiooniga läbi põimunud, et kohati tekib tunne, nagu elaksid nad kuskil mujal maailmas või teisel planeedil. Absoluutselt kõik päeva toimetused on mingit moodi seotud religioossete uskumustega ja enamus toimetusi on jumalatega seotud.
Püüan mõned pildid üles laadida vahepealsest ajast, kuigi viimaste päevade pilte pole veel arvutisse ära tõmmanud.
Aaa, 1 asi veel meenus. Nagu igale reisile juba tavaks on saanud, on Gabrielil jälle meeletu päikesepõletus, sõitis oma Harleyga t-särgi väed ja käsivarred kõik põlenud ja paistes. Eile õhtul läksime apteeki sooviga osta mingit geeli vms leevendavat asja, ja tütarlaps seal apteegis hakkas kohe uurima, et selle jaoks on ikka mingid pillid ja vitamiinid ka olemas ja kas ta ikka neid vitamiine võtab või äkki vähemalt sooviks alustada võtmisega. Gabrielile meenusid kohe mingid terad, mida Katrin ohtralt reklaamib ja kiidab ja mis väidetavalt peaksid aitama absoluutselt iga asja puhul, alates nohust ja lõpetades soovimatu raseduse, mädase kõrvapõletiku ja veel miljoni muu tõvega. Nii Katrin, nüüd tuleb välja, et sa oled nende teradega absoluutselt õigel teel, just neid lähebki meil nüüd vaja :D Isegi Bali saare apteegineiud näivad nendega kursis olevat.
Ja siis on veel tiigritroogid mis kõik hädad eemal hoiab ning tugevaks ja võimsaks teeb. Segatakse tavaliselt viina sisse ja on suht rõveda maitsega. Laevale toodi seda kõige enam just indoneesiast.
ReplyDeleteTiigridroogidest ma pole juhtunud veelk kuulma, küll aga on siin mingi teema sellise asjaga nagu Magic Mushroom :D Seda tarbides siis kaovad automaatselt kõik haigused ja mured. Üldiselt jah, arsti juurde siin keegi naljalt ei lähe, sest selleks on ju olemas hoopis igasugused nõiad ja imeravitsejad oma leotiste, hautiste, pulbrite jms kraamiga. Ja kodus saan rääkida veel sellest, kuidas meeste viljatust ravitakse Indoneesias, see on väga põnev ;)
Delete