Tana oosel me ei maga, ja tegelikult vist nyyd yldse kuu aega ei maga. Mitte et mingi eriti kaval aktsioon kaimas oleks, aga teha ja naha on nii palju, et magama lihtsalt ei joua ja ei raatsi kuidagi midagi ohverdada ka. Kell saab juba 2 oosel, aga me alles joudsime linnast, ja tean juba ette, et homme-ylehomme ja veel edasi kulgeb samamoodi. Seega, kui yxkord olen tagasi kodus, vajan kohe uut puhkust, et sellest praegusest puhkusest valja puhata.
Joudsime tana ohtul Singapuri, peale 14 tundi lennukis yhe koha peal istumist. Muide, yhe koha peal istuma sundis meid meie korval istuv noormees, nimelt istus ta meie korval vahekaigu juures ja selleks, et minna vahepeal pissile voi vahekaiku jalutama, oleks pidanud ta sealt pysti ajama, et temast mooduda. Noormees aga nimelt vajus kohe peale toolile maabumist koomalaadsesse unne ja magas jutti 14 tundi jarjest, isegi vahepealsetele soogiaegadele reageerimata. Isegi mulle, kroonilisele unekotile, oli selline asi veidi moistetamatu, eriti arvestades asjaolu, et ta magas istuvas asendis lennukis, mida tabas vahepeal turbulents. Lennuk muide oli Airbus A380, see kahekorruseline, praegusel hetkel vist ametlikult maailma suurim lennuk yldse. Kuidagi igati moistusevastane tundub mulle, et selline asi voib vabalt lennata 12 tundi jarjest 10 km korgusel ohus, aga naed...
Peale piinarikast lendu lopuks oma hostelisse joudes motlesime, et kaime kuskil hindude urkas (majutume Little India kylje all, seekord, aitab chinatownidest kyll, saab vahemalt korralikult syya) soomas ja kobime magama, aga yks asi viis teiseni ja...Esmalt jalutasime, soime, siis kolasime mooda moningaid huvitavaid tanavaid, siis tulin mottele minna lahe aarde pildistama, et testida oma uut kaamerat pimedates oludes. Muidugi laksime Marina Bay kanti, kus on linna ilusaim piirkond, tuledes korghooned, uhke kosmosehotell, milles eelmine aasta oobisime, ja palju muud. Seal selgus omakorda, et Singapuris on just praegu kaimas vaga ponev rock- ja dzassmuusikafestival, ning parasjagu esines band nimega The MightyMighty. Ja nad olid toepoolest mighty, tegid vanu rocknrolli lugusid uskumatult voimsa energiaga, jaime kuulama ja kaasa elama. See omakorda viis selleni, et linnast tagasi liikuma hakates metroo enam ei soitnud ja olime sunnitud tegema sellise kolmveerandtunnise jalutuskaigu ja tee peale ju ikka jaavad igasugused takistused...Naiteks yks selline ponev toidupood, milles on ka alkoholi sektsioon, ja leidsime sealt myygilt Singapore Sling nimelise kokteili mugavalt kaeparastes pudelites, lisaks muidugi muud head-paremat veel. Kui keegi juhtumisi vaikest alkoholismiharrastust ei oma, siis infoks, et Singapore Sling on yks kokteil, mis olevat ametlikult siit parit, vahemalt nii vaidavad kohalikud. Muide, muud head-paremat on seal poes ka, nii et mul on juba vaga tapne visioon, mida sealt koju kaasa toon.
Tegelikult on Singapur toeliselt kaunis linn, eelmisel aastal kuidagi nagu ei lummanudki see veel niivaga kui nyyd. Tana avastasime jalle uskumatult palju ilusaid ehitisi, parke jne linnas. Kui oleks vaid piisavalt raha, oleks see absoluutne city paradise. Kahju on mul sellest, et homme ohtul lendame Balile edasi, ja me ei saa enam osa sellest muusikafestivalist, mis pidi kestma 18ndani. Homme ohtul naiteks esineb band nimega New Kids On the Block....ja ei, see ei ole seesama 90ndate oma vaid mingi Aasia oma, ma hetkel ei viitsi googeldada, kas mingi paroodia voi pariselt Aasia analoog.
Minu selle aasta absoluutne tipphetk saabus (ja ikka veel kestab) tana ca 20 minutit enne lennuki maandumist, kui kapten teates, et valjas on temperatuur tana +33 kraadi. Ja ongi, vihma on ka sadanud, nii et see on selline niiske kuumus, mis paneb lilled ja troopilised puud-poosad eriti intensiivselt lohnama, ja see soe tuul....ohhh. Hetkel tundub mote sellest, et peaksin selle mingil hetkel jalle meie parasvootmelise kliima vastu vahetama, kaunikesti rumal ja absurdne.
Pilte tegin ka juba, aga yles laadida ei viitsi, natuke vaja ikka magada ka. Ja nyyd head ood.
Joudsime tana ohtul Singapuri, peale 14 tundi lennukis yhe koha peal istumist. Muide, yhe koha peal istuma sundis meid meie korval istuv noormees, nimelt istus ta meie korval vahekaigu juures ja selleks, et minna vahepeal pissile voi vahekaiku jalutama, oleks pidanud ta sealt pysti ajama, et temast mooduda. Noormees aga nimelt vajus kohe peale toolile maabumist koomalaadsesse unne ja magas jutti 14 tundi jarjest, isegi vahepealsetele soogiaegadele reageerimata. Isegi mulle, kroonilisele unekotile, oli selline asi veidi moistetamatu, eriti arvestades asjaolu, et ta magas istuvas asendis lennukis, mida tabas vahepeal turbulents. Lennuk muide oli Airbus A380, see kahekorruseline, praegusel hetkel vist ametlikult maailma suurim lennuk yldse. Kuidagi igati moistusevastane tundub mulle, et selline asi voib vabalt lennata 12 tundi jarjest 10 km korgusel ohus, aga naed...
Peale piinarikast lendu lopuks oma hostelisse joudes motlesime, et kaime kuskil hindude urkas (majutume Little India kylje all, seekord, aitab chinatownidest kyll, saab vahemalt korralikult syya) soomas ja kobime magama, aga yks asi viis teiseni ja...Esmalt jalutasime, soime, siis kolasime mooda moningaid huvitavaid tanavaid, siis tulin mottele minna lahe aarde pildistama, et testida oma uut kaamerat pimedates oludes. Muidugi laksime Marina Bay kanti, kus on linna ilusaim piirkond, tuledes korghooned, uhke kosmosehotell, milles eelmine aasta oobisime, ja palju muud. Seal selgus omakorda, et Singapuris on just praegu kaimas vaga ponev rock- ja dzassmuusikafestival, ning parasjagu esines band nimega The MightyMighty. Ja nad olid toepoolest mighty, tegid vanu rocknrolli lugusid uskumatult voimsa energiaga, jaime kuulama ja kaasa elama. See omakorda viis selleni, et linnast tagasi liikuma hakates metroo enam ei soitnud ja olime sunnitud tegema sellise kolmveerandtunnise jalutuskaigu ja tee peale ju ikka jaavad igasugused takistused...Naiteks yks selline ponev toidupood, milles on ka alkoholi sektsioon, ja leidsime sealt myygilt Singapore Sling nimelise kokteili mugavalt kaeparastes pudelites, lisaks muidugi muud head-paremat veel. Kui keegi juhtumisi vaikest alkoholismiharrastust ei oma, siis infoks, et Singapore Sling on yks kokteil, mis olevat ametlikult siit parit, vahemalt nii vaidavad kohalikud. Muide, muud head-paremat on seal poes ka, nii et mul on juba vaga tapne visioon, mida sealt koju kaasa toon.
Tegelikult on Singapur toeliselt kaunis linn, eelmisel aastal kuidagi nagu ei lummanudki see veel niivaga kui nyyd. Tana avastasime jalle uskumatult palju ilusaid ehitisi, parke jne linnas. Kui oleks vaid piisavalt raha, oleks see absoluutne city paradise. Kahju on mul sellest, et homme ohtul lendame Balile edasi, ja me ei saa enam osa sellest muusikafestivalist, mis pidi kestma 18ndani. Homme ohtul naiteks esineb band nimega New Kids On the Block....ja ei, see ei ole seesama 90ndate oma vaid mingi Aasia oma, ma hetkel ei viitsi googeldada, kas mingi paroodia voi pariselt Aasia analoog.
Minu selle aasta absoluutne tipphetk saabus (ja ikka veel kestab) tana ca 20 minutit enne lennuki maandumist, kui kapten teates, et valjas on temperatuur tana +33 kraadi. Ja ongi, vihma on ka sadanud, nii et see on selline niiske kuumus, mis paneb lilled ja troopilised puud-poosad eriti intensiivselt lohnama, ja see soe tuul....ohhh. Hetkel tundub mote sellest, et peaksin selle mingil hetkel jalle meie parasvootmelise kliima vastu vahetama, kaunikesti rumal ja absurdne.
Pilte tegin ka juba, aga yles laadida ei viitsi, natuke vaja ikka magada ka. Ja nyyd head ood.
No comments:
Post a Comment