Veneetsia my ass

Nonii, leidsin yhe netikohviku, kus on talutav yhendus, liiga aeglane kyll ilmselt piltide laadimiseks, kuid natuke muljetada saab.
Vahepealsetest juhtumitest siis. Viimase páeva Leticias veetsime byrokraatlikult asju ajades. Nimelt esiteks, laevapileteid Iquitosesse sai osta kuskilt rauapoest, aga ostetud me need siiski saime. Yhtlasi selgus ka, et sadamas pole mitte mingisugust ametlikku piiripunkti, nii et 1 paev enne soitu tuleb kaia esiteks lennujaamas vastavas putkas ja saada sealt passi tempel Columbiast lahkumise kohta, siis tuleb kaia Santa Rosa nimelisel saarel, mis kuulub juba Peruule, ja saada sealt jargmine tempel Peruusse sisenemise kohta. Niisiis ajasime mooda linna asju ja loomulikult toimib koik manjana-stiilis. Santa Rosa saarele joudes selgus, et immigratsioonipunkt on kinni, kuna seal tootav tydruk laks syya tooma. OK, motlesime, et pole hullu, teeme siis korval moned olled. Tegimegi olled, isegi rohkem kui 1, aga putka oli ikka kinni. Siis otsustasime, et jalutame saarel ringi. Seal on 1 pikk ridakyla, kolasime seal, lehvitasime lastele vastu jne. Rahvas elab banaanilehtedest ja laudadest kokku klopsitud onnides, kasvatab kanu ja paistab igati happy olevat. Oli eriliselt kuum ja paikeseline paev ja saime korraliku paikesepoletuse ka. Lopuks siis, olles oma 2 tundi ringi jalutanud ja tagasi joudnud, selgus, et putka tehti ca 10 minti tagasi lahti. Yldiselt ei ole siin kellelgi millegagi kuhugi kiiret ja pyyan ka nii moelda ega narvitse eriti, kui asjad liiguvad aeglaselt. Suht veider muidu, et need templid paev varem passi ara loodi, mis naiteks saaks juhul, kui ma oleks jaanud laevast maha? Siis oleks ju passis ilutsemas tempel, et ma olen Columbiast lahkunud ja Peruusse sisenenud. Meie hostelis Leticias oli 1 iirlane, kes raakis, et tuli ka Bogotast ja temaga juhtus seal selline lugu, et 2 tyypi tulid selja tagant nugadega, panid noad talle kuskile ribide vahele ja votsid ara koik, mis votta oli, kaasa arvatud pass, ja see koik juhtus taiesti keset paeva. Ta tahtis minna edasi Brasiiliasse, aga teda ei lastud saatkonnast saadud ajutise passiga lennukile ja pohimotteliselt oli ta seega fucked. Jarelikult siin ikkagi siis juhtub selliseid asju ja mitte vahe.
Laev Leticiast Iquitosesse laks kell 4 oosel ja soitis 12 tundi, kohale joudsime eile kell 4 ja oleme nyyd siis Peruus. Esimene pool soidust oli kangesti huvitav aknast Amazonast, selle aares olevat metsa ja kylaelanikke jalgida, aga lopuks laks ikka vaga tyytuks, jumal tanatud, et me ei tulnud aeglase paadiga, mis on odavam ja eksootlisem, aga soidab 3 oopaeva (heal juhul, kui kapten ei jokuta).
Vorreldes Leticiaga on Iquitos taielik suurlinn, siin on diskoteegid, kasiinod, kortsid jne. Minu jaoks on see igatahes hammastavalt syrr linn keset absoluutset tyhjust, ymberringi on ainult joed ja mets ja kohalikud kylad dzunglielanikega, soine kuum ohk, aga linn ise on selline crazy metropol. Autosid on siin moned yksikud, kuna pole ju teid, kus nendega soita, linnas kimavad ringi riksha-taksod. Eile siis sammusime hostelisse, kus tuli loomulikult kysimus, et mis riigist me oleme. Eestit kuuldes tormas kohe tanavalt kohale 1 tyyp ja hakkas hoikama "tere tere kuidas laheb" ja nii saime me tuttavaks Gazza nimelise poisiga, kes on siit parit, aga elas vahepeal Eestis ja oskab natukene eesti keelt. See oli toeliselt lahe kogemus, tyyp ise on Eestist nii vaimustatud, naitas meile Tallinna vanalinnas tehtud pilte (see on ikka toeliselt syrr raakida siin kohalikega Saku ollest ja vanalinna pubidest ja lumest, olles ise keset taielikku dzunglit kuskil Amazonase aares). Tyyp raakis, kuidas ta veetis joulud Paides mingite tuttavate juures, kuidas eesti olu on nii hea ja kange, et ta oli peale 2 olut kutu, kuidas eestlased sundisid teda minema sauna ja siis hyppama saunast jaaauku ja lumehange ja sooma verivorste, me naersime nii, et pisarad silmis. See on ikka vaga crazy, arvestades seda, kus me praegu oleme ja et tyyp polnud enne kunagi lund nainud ega kylmas kliimas kainud. Veetsime siis ohtu temaga ja mingi tema sobraga muljetades. See sober tootab agantuuris, mis organiseerib matku paris metsa, ilmselt votame talt mingi 3-paevase tuuri, aga enne vaatame teisi pakkujaid ka. Ilmselt laheme dzunglituurile homme voi ylehomme ja too Gazza lubas meiega kaasa tulla tasuta giidiks, suurest roomust, et naeb jalle eestlasi ja kuuleb eesti keelt. Lopuks soovitas ta eile ohtul meile mingit kohalike soogikohta kesklinnast veidi valjas, see oli ysna hea ja kohalikud papid tegid seal mussi ka. Tana ohtul votame siis ilmselt selle Gazza kampa ja laheme kuskile baari vms valja.
Aga tana hommikul siis. Siin on Beleni nimeline slumm joe aares, kus elavat ca 8000 inimest palkidele ja mattidele ehitatud putkades joel. Kui vihma sajab rohkem ja vesi touseb, siis need putkad lihtsalt holjuvad seal joel ja inimesed voivad yles argata tiba teises kohas kui ohtul magama jaid. Kuival maal see slumm muidugi jatkub ja seal on yyratu turg, kus myyakse lisaks tavalisele kraamile ka igasugu kahtlast kaupa, eksootlisi loomi nt ahvid, anakondad, kaimanid jne (soogiks siis), igasugu imelikke taimi shamaanirituaalide jaoks ja mingeid kuivatatud loomade osi nt on siit voimalik osta kuivatatud ahviaju, igasugu myrke jne. Yldiselt raagivad koik kohalikud, et valgel turistil on seal slummis ysna voimatu kaia, ilma et midagi ara varastatakse (parimal juhul), ma siis pidin tana hommikul muidugi selle asja ikka ette votma, kuna selline eksootika oli ylivaga ahvatlev. Gabriel teatas, et tema ei tule, nii et laksin yksi ja igaks juhuks jatsin hostelisse maha passi ja muud vaartasjad. Kolan siis rahulikult mooda turgu ja slummi, hoian kotist kramplikult kinni ise, ja markan, et 2 tyypi politseiriietes kaivad mul sabas kogu aeg. Motlesin, et no las nad olla siis pealegi, aga ykskoik, kuhu ma ka ei lainud, tyybid ikka sabas. Lopuks tulid nad siis ligi ja hakkasid seletama (mu hispaania keele oskus on juba niivord paranenud, et saan enamasti elementaarsematest asjadest aru ja lihtsamad asjad aetud), et siin on liiga ohtlik kaia ja igaks juhuks nad eskordivad mind, et midagi vaga hullu ei juhtuks. Siis tuli veel mingi kolmas tyyp kuskilt, raakides korralikku inglise keelt, ja teatas, et ta hea meelega teeks mulle oma kanuuga mingi tuuri joel, et saaks naha neid hulpivaid majasid ja joeturgu (peamiselt toimib turg joel st kohalikud elanikud soidavad oma kyladest hommikul kanuudega linna ja siis joel toimub kauplemine oma puuviljade jms kraamiga). See tahendas siis, et mul vantsis sabas juba 3 tyypi ja asi hakkas tiba veidraks minema, aga motlesin, et on ju ka ometi olemas mingi voimalus, et see ei ole tyng ega mingi kahtlane yritus saada mind mingisse eriti nurgatagusesse kohta, et siis vabastada mind minu fotokast, rahast jne. Lopuks kauplesin kanuumehega hinda alla ja 10 soli eest sain tuuri joel keset seda turgu ja see oli vaga super (janesed shampust ei joo eksole) ja koos meiega ronisid paati ka 2 pòlitseinikku, et mind turvata (vaidetavalt, vabalt vois see ka mingi skeem olla). Too kanuumees raakis head inglise keelt, nii et sain palju asjalikku infot kohaliku eluviisi kohta. Ta ise on parit mingist indiaanikylast 2 tunni tee kaugusel ylesvoolu (inimesed ei arvesta siin vahemaid kilomeetrites vaid selles, kui palju aega kulub mooda joge kuhugi liikumiseks), aga on juba 10 aastat siin linnas elanud, et tood teha ja sama lugu olevat siin enamike inimestega, tulevad oma kyladest siia tood otsima voi niisama paremat elu lootma. Kylades elab palju erinevaid indiaanihoime ja neil on oma keeled, kuid noored kipuvad ikkagi hispaania keelele yle minema, kuna elu ja asjaajamine linnas on ju hispaaniakeelne. Igatahes oli ta yllatavalt hea giid ja mingit megatynga ma vist ei saanudki, sain hoopis tuuri ja lisaks kogu aja valtel politseeskordi. Ahjaa, tyyp seletas kogu aeg, et siin on nagu Amazsonase Veneetsia, majad vees jne. No mida jutt, Veneetsia my ass ma ytlen selle peale, see siin on nagu Mumbai hoopis, toeline pasaauk...aga selle eest aarmiselt huvitav ja mul on vaga hea meel, et see mitte mingiski mottes Veneetsiat ei meenuta. Linn ise muidu on valjaspool seda slummi ysna kena, enne 1.maailmasoda oli siin toeline kautshukibuum ning siin elutsesid rikkad nn "kummiparunid", kes lasid endale ehitada eriti uhkeid ja eksootilisi maju, moned neist on siiani alles, see on koloniaalarhitektuur keset taielikku dzunglit. Tana siis chillime linnas, uurime erinevaid voimalusi, mida siin veel pakutakse paris dzunglisse minekuks ja metsas matkamiseks ja ilmselt homme voi ylehomme laheme siis ca 3-paevasele matkale metsa.