Equadooooooorrrrrr!

Viibime hetkel Equadoris, vaikelinnas nimega Zumba (tervitused koigile zumba fannidele), kuna see on esimene asustatud punkt, kuhu peale piiriyletust joudsime. Leidsime siit netipunti, teeme vajalikud toimingud ara ja siis liigume bussijaama, et liikuda edasi pohja poole (erinevalt Peruust on siin isegi bussijaam olemas). Oobime hotellis El Emperador, peaksime seega nime pohjal tundma end toeliste kuningatena eksole, ning kirjade jargi on see 5 tarni hotell. Paraku ei ole selles 5 tarni hotellis ikka jalle sooja vett ega loomulikult ka muid mugavusi, kuid see maksab 15 dollarit oo, nii et ega me ei kobise ka.
Peruu-Equadori piir Zumba lahedal oli koige yksildasem piiripunkt, mida ma kunagi nainud olen. Esiteks, sinna saamiseks tuli soita ca 5 tundi mooda magiseid vaga nirus korras kruusateid. Viis meid sinna taas yks taksot tegev tyyp ja kuna tal on rahaliselt kasulik votta peale voimalikult palju inimesi, siis toppis ta oma pisikesse Toyotasse 6 taiskasvanut ja 1 lapse ja meid Gabrieliga pandi istuma kahekesi esiistmele, nii et nyyd on siis see nali ka ara tehtud. Piiril passisime kokku 4 ja pool tundi, mingit transporti ei lainud enne ohtut ja piiripunktis olevad tyybid mangisid kaarte ja vaatasid jalkat ega viitsinud Equadori sisenemise kohta templit meile passi lyya. Lopuks, kui juba vaga rahulolematuks muutusime, ytles tyyp, et mis mottega ta kiirustab, kui on teada, et me enne kella 17:30 nagunii sealt transpordi puudumise tottu kuskile minema ei saa. Loogika muidugi taitsa olemas. Lopuks onnestus meil piirilt Zumbasse soita sellise asjaga nagu ranchero truck, mis on siis robustne kastiga veoauto, millel on kastil kyljed lahti ja peale on pandud istumiseks paar lauda ja selle kastis siis rahvas soidabki. Sellega ta siis soitis mooda olematut magiteed 2 tundi, labi paari joe, yle mingi laguneva silla, siis vahepeal tegi seal rallit mingi teise veokijuhiga jne. Igatahes oli elamus omaette. Piiripunktis molutades nagime yhte USA tydrukut, kes soidab pisikese rolleriga labi terve Louna-Ameerika, juba aasta aega on teel olnud. Ta ytles, et jargmise asustatud puntini laheb veel ca 6 tundi samas seisukorras ehk siis olematut kruusateed labi magede ja see tulebki meil siis nyyd tana yle elada, kuigi vast mitte siiski selle ranchero trucki kastis vaid mingi bussiga...kuigi kurat seda teab, mis asi sinnapoole liigub, me pole veel bussijaamas uurimas kainud. Need truckid lahevad ka bussijaamast. Juhil oli loomulikult pandud taha kasti suur kolar, kust siis lasti meile raadiot, kuna raadio on ikkagi koige olulisem asi transpordivahendi juures, ja antud tyybil yyrgas mingi kristlik raadio, nii et koik see 2 tundi kuulasime hispaaniakeelset jutlust, nii et maed kajasid vastu. Hasti palju oli sojavaepunkte tee aares ja yhes neist kuulasid sodurid lambadat hoopis :D
Yldiselt on muljed Equadorist vaga super, kui valja arvata olematud teed ja see, et 5 tarni hotellis puudub soe vesi. Samas, me valisime piiriyletuseks ka suht ebatraditsioonilise koha ja ega ma ei kurdagi. Vorreldes Peruuga on tunne, nagu oleksime metsast joudnud tsivilisatsiooni. Majad on suht puhas ja korras ja viisakad, erinevalt Peruu barakkidest, rahvas tundub kuidagi paremini elavat. Vaga palju on sojavaelasi, nii tee aares kui linnas, kuid see voib olla ka seetottu, et oleme piiriiaarsel alal. Edasi loodame ohtuks jouda sellisesse kylla nagu Vilcabamba, seal pidi olema vaga pàlju gringosid ehk siis valgeid ja see pidi olema lihtsalt selline chill koht keset maalilist loodust. Seal vast puhkame paeva voi 2 paigal.