Gringolandia

Siiani ma motlesin kogu aeg, et kus pagan on siis uhked villad, kus koik need seebikate Jose Ignaciod ja Juan Carlosed peaksid elama, kuna ei Columbias ega Peruus olnud kuskil eriti luksuslikke haarbereid naha, aga nyyd ma siis tean - Equadoris. Peale Peruud tundub Equador nagu randuri unelm - bussijaam on olemas igas linnas ja kylas, yhistransport liigub pidevalt ja probleemideta, koik sujub, linnad on puhtad ja ilusad ning tais ahvatlevaid kohvikuid jms laanelikke hyvesid. Oleme Cuencas, mis on vist Equadori suuruselt kolmas linn, ja tunne on, nagu liiguks kuskil Louna-Euroopa suurlinnas. Maapiirkondades on uhked ja hoolitsetud villad, rantshod...Asja teine kylg on see, et Equador on puupysti valgeid (turiste ja siia elama kolinud gringosid) tais.
Aga nats algusest siis - Zumbast Vilcabambasse viis meid ilma probleemideta taiesti viisakas buss, ainus miinus asja juures oli see, et soita oli 6 tundi taiesti kohutavas korras kruusateed ja loomulikult jalle labi jogede ja koskede jne. Vilcabamba ise on armas kyla rohe-rohelises orus magede vahel ja sinna tasub minna siis, kui tahta magedes matkata ja loodust avastada, aga seda me enam toesti teha ei viitsi, kuna viimased 5 aastat ainult magedes turninud olemegi ja Kuelapis sai juba jalle kaidud. Niisiis puhkasime niisama seal pikast soidust valja ja nautisime yle pika aja euroopalikku atmosfaari. Vilcabamba on valgeid turiste ja pysielanikke puupysti tais, millegiparast on see kangesti popp koht, kuhu kogunevad yle maailma igasugu hipid ja kunstiinimesed ja Euroopa rikkad pensionarid vanaduspolve veetma. Valged ostavad seal hulgaliselt kinnisvara ja seetottu on seal mingid probleemid, et kinnisvara hinnad on lakke tousnud ja kohalikud vist juba natukene nurisevad. Igatahes, nautisime Vilcabambas paeva jagu euroopalikku elu, aga kauemaks polnud mingit motet jaada, kuna magedesse ei hakka enam ronima ja kylas endas pole yle 1 paeva midagi teha. Kurb tosiasi on ka see, et meil hakkab reisi lopp juba ehmatava kiirusega lahenema ja ei saa pikalt enam kuskil chillida.
Vilcabambast soitsime Cuencasse, mis on Equadori suuruselt 3. linn ja kuulus oma uhke vanalinna poolest, igal sammul valjakud, kirikud, koloniaalstiilis hotellid jne. Kui siin ringi jalutada, siis on raske uskuda, et oleme hetkel Equadoris, mitte naiteks kuskil Louna-Hispaanias. Hammastav, et kontrast Peruu ja Columbiaga nii suur on. Eile jolkusime linnas ja tana kaisime Ingapircas, mis on 2 tunni tee kaugusel pohjas, Equadori koige kuulsam (ja vist ka suht ainus) arheoloogiline vaatamisvaarsus, inkade templikompleks. Oli voimas kyll, 3200 m peal magedes, pilved holjusid ymber varemete ja see oli ysna ebamaine kogemus. Soitsime sinna kohaliku kylabussiga ja nagime seega ka palju kohalikku elu ja rahvaroivastes kylanaisi, kes paarsada meetrit bussiga edasi soitsid, lahedaid vanapapisid...Ingapircas ja kylades turiste eriti polnud, kyll aga on neid linnas igal sammul ja esimest korda reisi ajal oli probleeme sellega, et koik odavamad oobimiskohad olid tais ja pidime tykk aega otsima.
Gabriel raagib juba tykk aega, et tahaks ykskord ometi mere aarde, nii et homme hakkame liikuma rannikule, Vaikse ookeani aarde. Jatsime meelega selle reisi loppu, et kui lopuks on juba magedest ja varemetest ja vanalinnadest taiesti korini, siis laheme lihtsalt randa lebotama ja laineid vaatama ning sellesse punkti nyyd tasapisi joudma hakkamegi. Homme liigume bussiga Equadori suurimasse linna Quayaqil¡ i (ma pole oigekirjas kindel, aga ei viitsi kontrollida ka) ja sealt on juba ca 2 tunni tee rannikule, ainult et me pole veel paris ara otsustanud, mis punkti seal esialgu laheme. Paris reisi loppu see siiski ei jaa, kuna rannikult peame tagasi tulema magedesse ja lopuks Bogotasse ja mul on veel paar plaani, mis holmavad yhte suurt vulkaani, aga seda koike vaatab edaspidi, kuidas kujuneb.
Igatahes Equadori osas ei vasi ma hammastumast, kuivord heal jarjel ja sarav siin koik on. Teed on head (va Zumba ymbrus :D), bussid liiguvad kiiresti ja torgeteta, majad on korras, linnad on tais euroopalikke pizzeriaid ja jaatisekohvikuid, maa on haritud...veider, peale Peruud vahemalt. Selleparast ilmselt siin niipalju valgeid ongi, paljud neist siin pysivalt. Omamoodi kinnisvarabuum on neil ka siin vist ikka olnud, kuna kylades ringi soites oli naha, et nii monedki villad olid tegelikult tyhjad ja silt "myya" juures. Pooleliolevaid ehitusi on ka yksjagu. Muidugi selle oitsengu tagajarg on ka see, et vaga palju metsa on maha voetud ja toeliselt puhast ja rikkumata loodust ja metsa igal sammul, nagu naiteks Peruus, enam ei leia.