Chachapoyas

"Seksis ja linnas" on yks osa, kus Samantha kais naole keemilist koorimist tegemas ja koik maletavad ilmselt, milline ta siis peale seda valja nagi. Vot just selline naen mina hetkel valja, kuna sain m2gedes nii hullu paikesepoletuse naole, et tunne on, nagu ei oleks mul naonahka enam olemas ja peale punase varvi ei paista peeglist enam midagi. Lisaks onnestus mul ara kaotada oma telefon, nii et olen nyyd sona otseses mottes igasugusest levist valjas. Pykste tasku oli tekkinud mingi vastava suurusega auk ja ilmselt libises mobla mingi hetk sealt valja. Ja see ei ole veel koik. Peruu Lonely Planeti raamatu unustasime yhe kylamehe autosse, kes meid mingi jupi teed edasi soidutas ja hiljem ei onnestunud seda papit enam muidugi leida. Nyyd siis on meil veel ainult Equadori oma jaanud ja voite hakata panuseid tegema, mitu paeva kulub, kui ka selle kuskile maha unustame ja siis kobame ainult pimeduses.
Oleme Chachapoyase nimelises vaikeses linnakeses Andides. Siin on tegelikult kyll paar netipunkti, aga pole olnud eriti aega ega voimalust siin istuda, nii et selleparast on vahepealsed juhtumised taitsa kajastamata. Kuna mul hetkel vaga palju aega ei ole, siis teen lyhidalt.
Tarapotost soitsime bussiga Chachapoyasesse, bussis kogesime siis ka seda filmimist, et enne soitu filmitakse bussis koik naod yles, et parast oleks, mille pohjal laipu tuvastada, kui buss peaks kuristiku soitma vms. Ega see pohjendamatu ettevotmine polegi, kuna buss soitis mooda igasuguseid hulle teid kuristike servadel, vahepeal oli tee peal ees jogi, millest siis tuli labi soita, lisaks oli mitmes kohas olnud maanihe ja pool teed naiteks alla kuristikku haihtunud. Lopuks joudsime siiski onnelikult kohale ja votsime oobimiseks mingi hosteli, mille kohta Gabriel raagib, et tema meelest seal oositi kummitab. Mina seal kyll pole mingeid kummitusi taheldanud, aga Gabrieli seal igatahes midagi oosel kangesti segas.
Otsustasime siis kaia Kuelapis, Pohja-Peruu suurimas vaatamisvaarsuses, tegu on chachapoyaste hoimu ehitatud linn-kindluse varemetega. Umbes nagu Machu Picchu, aga pohja pool. Sirtsule: ei, Machu Picchusse ei joua me mingi valemiga, seeparast Kuelapi kasuks otsustasimegi. Sinna saamine oli yks rist ja viletusus, kuna sinna pole organiseeritud transporti, minibussid soidavad siis kui ise suvatsevad ja piisavalt tahtjaid on (enamasti pole, kuna siin turiste minimaalselt) ning voimalus on edasi liikuda kohalike kylameestega kyyti saades. Seda siis kasutasimegi, aga meie trip, mis oli algul plaanitud 1-paevasena, venis ligi 3-paevaseks. Nagime kohalikke kylasid ja igapaevast elu, ootasime kylavaheteedel tundide kaupa yhtegi autot nagemata jne. Kuelapi viib teeb ymber yhe suure kuristiku ja lopuks, kui mingi tyyp meid peale vottis ja seda teed soitis, siis mingi osa ajast roolis ta ainult 1 kaega ja teisega lobises moblaga soidu ajal, all 3 km tyhjust. Ja yks teine tyyp koukis kuskilt valja mingi kaltsu ja hakkas soidu ajal oma armatuurilt tolmu maha nyhkima. See tee oli nii kohutav, et otsustasime, et alla sealt enam ei soida vaid tuleme jala, sealt viis 10 km pikkune matkarada alla mingisse Tingo-nimelisse kylla. No eile siis tulimegi, kuigi sai algul plaanitud, et seekord trekkima ei hakka, kuna aega on vahe ja Hiinas sai seda tehtud rohkem kui kyll. Kokkuvottes siis trekkisime esimene paev kylades kokku ca 15 km ja teine paev 10 km maest alla ja nyyd on koik kohad valusad ja kanged, kuidagimoodi loivame ringi. Kuelap ise oli muidu super elamus ja eks ma hiljem seletan pikemalt ja panen igale poole pilte yles. Aga kuradi kylm oli seal, Kuelap ja need kylad on ca 3100 m peal magedes, paeval paikesega on OK, aga oosel oli hoolimata kahest tekist meeletult kylm magada ja ohtuti valjas lonkides peab siin ikkagi mingi jope peal olema, kuigi Gabriel poosetab siin sellega, et kaib T-sargi vael, raagib, et tal pole yldse kylm ja laseb kohalikel teda vaadates risti ette lyya ja jopeholmu kovemini kinni tommata.
Nyyd hakkame kohe varsti liikuma pohja poole Equadori piiri aarde ja loodame homme piiri yletada. Sealt siis tuleb tasapisi labi Equadori hakata liikuma Columbia poole tagasi, kuna reisi lopp hakkab juba vaga ebameeldiva kiirusega lahenema.
Yldiselt ei ole ma mitte kuskil maailmas kohanud meeldivamaid ja sobralikemaid inimesi kui siin Pohja-Peruus. Ykskoik, kus kaime, kohalikud tulevad alati juttu tegema ja muretsevad, kuhu me laheme, kuidas sinna saame, kas saab kuidagi aidata jne jne. Eile ohtul laks juba pimedaks ja sealt Tingost ei tulnud mitte yhtegi yhistransporti linna ning asi hakkas juba ysna nutuseks kiskuma, hangisime niisama seal ringi. Yhel kohalikul tyybil oli ka vaja linna saada, ta siis sebis ennast kuidagi politseiauto peale, aga rohkem sinna rahvast ei mahtunud ning siis ta leidis kuskilt mingi kylamehe ja kauples meid kylamehe auto peale vaga vaikese tasu eest. Selliseid juhtumeid on siin vaga vaga palju. Tohutult kahju on, et mu hispaania keele oskus nii piiratud on, muidu saaks kohalikega igasugu asju raakida ja palju huvitavat infot kindlasti, kuna nad yldiselt tahavad koik kangesti suhelda, tulevad juurde ja teevad juttu ja seletavad pikalt-laialt. Kuigi Peruu on turistide seas popp koht, kaivad koik lounas ja siinkandis eriti valgeid turiste ei nahta. Yldiselt pidi siin ymbruses olema vaga palju inkade varemeid ja matusepaiku ja muud kraami, aga koige selle nagemine on transpordi puudumise tottu vaga aeganoudev ja aega meil eriti palju ju ei ole.
Ok, stardime Equadori poole ja loodetavasti homme ohtuks saame teisele poole piiri. Uued uudised siis kuskilt sealt (kui on aega ja voimalust netti kasutada).