Ring saab tais - Pasto

Oleme jalle Columbia pinnal, Pasto-nimelise linna lennujaamas ja ootame oma Bogota lendu, teen netis aega parajaks. Soitsime bussiga Equadori piirile, seal jalgsi yle piiri ja yllatuslikult isegi ilma erilise mokutamise ja jamadeta ning piirilt 2 tundi edasi Pastosse, mis on esimene korralik linn Columbia poolel peale piiri. Eile seega olime terve paeva bussidega teel ja Pastosse joudsime just pimedaks. Edasi oli meil valida, kas soita Bogotasse bussiga, mis soidab 25 tundi, voi lennukiga. Minul oli kyll bussielu jaoks vaim valmis, aga Gabriel vist avastas, et tal on veel natukene raha jarel ja ostis lennupiletid. Ega ma ei kurda, lennuk lendab 1,5 tundi ja seega jaab meil veel Bogotas tana ohtul ja homme natuke aega ringi chillida. Ahjaa, pidime siin taitma mingi vormi kontaktandmetega, et kui lennuk alla kukub, siis nad teavad, kellele helistada. Eriti usaldusvaarne, eksole. Kurat, ei meeldi mulle see lendamine mitte yks raas, aga bussiga 25 tundi magedes loksuda ka eriti ei ahvatle.
Viimase ohtu Quitos veetsime mingis baaris, kuhu laksime siis nn reisi loppu tahistama, tegime seal poole ooni drinke, arutasime maailma asju ja vaatasime inimesi. Gabriel hakkab ka lopuks juba tervenema. Eile siis joudsime Pastosse ja kuna mul ei ole ju enam Columbia Lonely Planetit, siis ei teadnud ma sellest linnast suurt midagi, kuid kohale joudes selgus, et tegu on vaga ilusa ja armsa vaikelinnaga. Tana hommikul tegime enne lennujaama tulekut linnas moned tiirud, palju on koloniaalarhitektuuri, mis on kyll hooldamata ja kaest ara, aga siiski voluv, lisaks igal sammul kirikud ja valjakud. Hea meelega oleks Pastos veel paar paeva veetnud, aga enam ei ole aega, homme ohtul juba on vaja hakata kodu poole lendama. Louna-Columbia on oluliselt vaesem kui Equador, aga ka kuidagi lihtsam ja sydamlikum, tanavatel liigub palju igasugu hobuveokeid, eesleid, lahedad vanapapid istuvad oma majade varavatel, meisterdavad kitarre, kingi jms koikvoimalikku kraami.
Nyyd siis loodetavasti varsti Bogotas ja homme ohtul lennukiga Euroopa poole teele. Ma ei olegi kindel, kas viitsin veel Bogotas midagi siin kribada, ysna vasinud tegelikult ja ega seal midagi uut ja ennenagematut enam ei ole ka.