Lammaste linn Lamas

Pilte siiski ei saa, ma ei jaksa enam oma aega ega narve kulutada selle peale, et pyyan neid tulutult yles laadida. Seega, koik ootajad on sunnitud parast kodus mind kylastama ja sealjuures kuulama loputuid heietusi ja vaatama sadade kaupa pilte.
Tana rentisime tsikli ja kaisime sellega 20 km eemal magedes asuvas Lamase nimelises linnas, mis on siis peruulaste seas legendaarseks saanud sellega, et seal elavat Peruu koige rumalamad inimesed ja tshuktside mottekaaslased, kes annavad pidevat ainest rahvafolklooriks. Sinna saamine oli omaette katsumus, kuna Tarapotos on lihtsalt koik teed yheaegselt remondi tottu suletud ja need, mis ei ole suletud, on ilma teekatteta mudateed, mis alati loppevad kellegi maja taga kuuri ees voi vosas. Olime siis juba tykk aega tulutult yritanud linnast valja saada, kannatus katkes ja lopuks ma palusin abi yhelt politseinikult, kes valvas teetoket. Lopuks peale tulutuid katseid yksteisest korralikult aru saada tostis ta tokke yles, lasi meid labi, kargas ise oma tsikli selga ja eskortis meid labi linna oigesse punkti. See on siis juba teist korda Peruus oleku jooksul, kui onnestub politseieskordi saatel liigelda. Kiitus igatahes sellise kylalislahkuse eest!
Lamas ise on yllatavalt ilus ja maaliline vaikelinn roheliste magede vahel, oluliselt meeldivam kui Tarapoto. Sealsed inimesed on peamiselt indigenad ehk indiaanlased ja sellised vaga lihtsa olekuga, ilmselt ei hiilga nad toesti erilise intelligentsiga, kuid selle eest on nad vaga kylalislahked ja sydamlikud. Keset linna on pystitatud monument, kus hispaania konkistadoor surub sobramehelikult katt parismaalasel ja molemad naeratavad onnelikult. Ysna nome huumor voi siis mingi wishful thinking jalle. Masendav on asja juures see, et see ju ei ole tegelikult huumorina moeldud. Ei Tarapotos ega Lamases ei ole ma veel yhtegi turisti nainud ja kuna ma olen ilmselt siinkandis ainuke valge naine, siis saan ysna suure tahelepanu osaliseks, aga sellise meeldiva tahelepanu, inimesed naeratavad tanaval ja tervitavad, soovivad head paeva jne, nagu oleksin nende ammune tuttav.Olen harjunud juba ise ka koiki vooraid tervitama.
Gabriel avastas kaarti uurides, et Tarapotost lounas on mingi kyla, mille nimi on Buenos Aires ja motlesime huvi parast seal ka kaia, puhtalt seetottu, et tal on selline nimi. Tarapotost lounasse minevat teed pidi aga ei soovitata eriti liigelda, kuna seal vohavat ysna suur korralagedus, narkotransport ja igasugu bandiiditegevus. Me siis motlesime, et natuke maad siiski lahme ja vaatame selle Buenos Airese ara, kuid me ei leidnud seda yles ja ymbrus muutus toepoolest ysna ebameeldivaks, nii et otsustasime mitte meelega pahandusi otsida ja keerasime tagasi. Linnast valja viib 3 teed, motlesime siis selle kolmanda ka ara proovida, kuid seal oli mingisugune teeblokaad vms jama, tee oli suletud ja teetais rahvast hangis niisama teeaares ja ootas, kuna saab edasi liikuda. Passisime tykk aega koos kohalikega, mitte et meil nii vaga oleks olnud vaja just seda teed soita, aga lihtsalt seetottu, et elada natuke kohalikku moodi ja tajuda igapaevast kohalikku elu. See jama tundus ysna tavaparane olevat, kuna rahvas suhtus sellesse vaga stoilise rahuga, soid tee aares oodates oma voileibu jne. Umbes nagu meie rekkamehed Narvas. Lopuks hakkas ohtu joudma, midagi kuskile ei liikunud, nii et suundusime tagasi. Organiseerisime omale ka homme hommikuks bussipiletid sellisesse punkti nagu Pedro Ruiz monisada km laane poole, Andides, sealt saab edasi Chachapoyasesse ja sinna on meil vaja minna selleks, et esiteks saab sealt edasi liikuda Equadori piiri aarde ja teiseks on seal lahedal Kuelap, Peruu tahtsuselt teine arheoloogiline vaatamisvaarsus )1.siis loomulikult on Machu Picchu) ja tahame selle ara naha. See siis tahendab, et homme oleme terve paeva teel yles magedesse ja loodame ohtuks jouda Chachapoyasesse. Uued uudised siis sealt kunagi.