Nonii, pole ammu kirjutanud siia midagi. Seda selleparast, et esiteks on asjalood kulgenud pisut segaselt ja teiseks on olnud nii palju tegemist, et ei ole aega netis istuda. Oleme elus ja terved, kuigi Gabriel teatab, et ainult pooled meist ja pooleldi elus ehk siis temal on viimane nadal aega olnud kallal koikvoimalikud hadad tervisega, hetkel mingi angiinilaadne asi kurguga ja palavik, enne seda silmadega mingi jama ja veel enne seda kylmetus ja paikesepoletus samaaegselt (no annab ikka jargi teha). Montanitas oli meeletult palav ja meie hostel oli konditsioneeriga, nii et kiusatus oli kogu aeg konditsioneeri toas sees hoida ja ilmselt sai ta sealt kylma tuult ning ookeanist mingi bakteri voi sodi omale silma.
Eile ohtul joudsime Equadori pealinna Quitosse ja ees ootab pikk tee koju...esmalt Bogotasse ja sealt siis lopuks Helsingisse. Natuke lyhidalt siis vahepealsest. Montanitas olime paigal palju kauem kui algselt plaanisime, kuna see koht osutus yllatavalt toredaks ja surfamisest sattusime ka vaimustusse. Olgugi turistikas kyla, oli seal vaga lahe elurytm, mis meid haaras: hommikul ja paeval magatakse ja kaiakse rannas, pealelounal surfatakse, siis vaadatakse paikeseloojangut ja peale seda oosel pidutsetakse kovasti. Seda koike tegime meiegi, mina kyll tapsemalt surfasin bodyboardiga, mis on tiba vaiksem kui surfilaud ja sellega soidetakse lainetel kohuli. Vahepeal kaisime ka paaris kohalikus naaberkylas, nagime vaikesed lahedaid sadamaid, kalaturgu, kylalislahkeid vanapapisid ja palju muud. Gabriel muidugi oli enamuse ajast haige, aga surfamas kais sellegipoolest, kuna pool puhkust toas teki all istuda tundus veel nutusem valjavaade ja temale meeldis Montanita kuidagi eriliselt selle ylilaheda kogukonnafiilingu parast seal. Yhtlasi loi taas valja minu ilmselt elukestev kalduvus ise oma elu meelega voimalikult keeruliseks elada ja tegime Gabrieliga siis esimest korda reisi jooksul ka korralikku draamat, mis annaks ilmselt ohtralt monele telenovelale ainest, kaklesime ja tegime muud tsirkust ja sellel ma tegelikult yldse pikemalt ei peatugi.
Venitasime muudkui Montanitast lahkumisega kuni lopuks eile hommikul ei jaanud meil enam eriti muud yle, vastasel juhul riskinuks me sellega, et ei joua enam oigeks ajaks Bogotasse oma lennule ja natuke tuleb ajavaru ka jatta, kuna ei saa kindel olla, kus ja kui palju jokutamist tuleb. Tulime Montanita lahedalt kylast bussiga, mis osutus toeliseks kylabussiks. Erilist valikut meil muidugi polnud ka, kuna paevas kais ainult 2 bussi siia ja molemad tapselt samasugused. Buss soitis labi absoluutselt koik pisikesed kylad, peatus iga maja ja teeotsa juures, vottes peale ja lastes valja kohalikku rahvast, koos meiega soitis bussis kellegi last kanu (loomulikult elusaid) ja igasugu muud kirjut seltskonda. Vahemalt olid meil ainult kanad, alati, kui nad vaga kisa hakkasid tegema, meenutasin ma Iquitoses yhtede tyypide juttu sellest, kuidas nad soitsid joelaevaga Amazonasel 5 paeva. Nimelt oli see pooleldi kaubalaev ja veetavaks kaubaks olid muuhulgas ka lehmad ja muud pudulojused, poole reisi peal siis hakkas yhel lehmal halb, mille peale mehed tapsid lehma ara keset laevatekki ja veri voolas igal pool ja kuumus voimendas voikaid aroome. Meil laks siiski oluliselt paremini ja peale 12,5 tundi bussiga loksumist labi igasugu paraporgute joudsime eile hilisohtul Quitosse. Hostelit peab meil lahe vanapapi, kes on ylivaga hoolitsev ja lahe, toi Gabrielile rohtusid kurgu jaoks ja tekitab muidu sellise tunde, nagu me oleks tema kodus kylalised. Quito ise on ilus, koloniaalstiilis vanalinn just pohiliselt, aga kylm, kuna on 2850 m korgusel magedes. Quito muideks on praegu ehk siis 2011 aastal Ameerika (mandrite) kultuuripealinn nagu Tallinn on Euroopa oma. Peale paikese loojumist tuleb ikka jopega ringi liikuda ja see on ysna masendav arvestades seda, et Montanitas oli pidevalt paike ja ca 30 kraadi. Ahjaa, Montanitas oodati kangesti tormi ja see jai lihtsalt ara, oli 2 paeva tugevamat tuult, siis laksid pilved laiali ja oligi kogu lugu.
Tana ja homme oleme Quitos, aga siis ylehomme hommikul algab pikk tee esmalt Equadori>Columbia piirile ja sealt Bogotasse. Liigume igaks juhuks vaikese ajavaruga, kui peaks kuskil mingi suuremat sorti mokutamine tekkima. Tunne on ausalt oeldes kaunikesti masendav, esiteks oli ookeani aarest ara tulek masendav ja teiseks see kylm kliima jalle ja kolmandaks on siin veel niiiii palju kohti kaimata ja nagemata, Kariibi mere aarde pole me veel naiteks yldse joudnud...ja mulle on Equador vaga kodune ja oma, tunne on, nagu ei laheks tagasi koju vaid vastupidi, olen sunnitud kodust ara kuskile kaugele pohja soitma mingil arusaamatul pohjusel (too...irw).
Saime esimese korraliku tynga ka, nimelt on kellelgi onnestunud meile sokutada voltsitud 20 dollariline rahataht, millega pole meil nyyd muud peale hakata kui suveniiriks jatta ja see pole eriti meeldiv, kuna meil molemal Gabrieliga on raha otsas ja loeme sente juba ysna hoolega. Koige suurem kaibel olev rahataht Equadoris on 20 dollariline ja neid saab ainult ATMst, kuna kuskil midagi ostes ei ole voimalik sellist rahatahte tagasi saada. Kuna ATM ilmselgelt voltsitud dollareid ei valjasta, siis tegi selle tynga meile toenaoliselt taksojuht, kes meid hostelisse soidutas. Arve oli miski 4 dollarit ja Gabriel andis talle 20se, mille tyyp pimedas paremini nagemiseks oma katte vottis ja siis ytles, et kas vaiksemat pole, tal ei ole tagasi anda. Otsisin siis selle peale valja oige summa myntides ja tyyp andis 20se tagasi, aga muidugi oli pime, me olime vasinud ja palju sahmerdamist suurte seljakottidega ja me ei tulnud selle peale, et ta voiks selle 20se vahepeal tasakesi ara vahetada. Juhtub ikka, eksole, igasuguseid asju, vahemalt ei ole see mingi yyratu rahaline kaotus, aga kuidagi nome trikk nagu.
Muide, KaruKera vist ikka tahendab mones keeles midagi, nimelt on Quitos ka sellenimeline soogikoht olemas.
Ok, aitab praeguseks, uued uudised toenaoliselt kuskilt Columbia piiri lahistelt.
No comments:
Post a Comment