Eile juhtus täiesti arusaamatul kombel selline lugu, et meil läks õhtul kahepeale terve pudel rummi ära ja sellest tulenevalt siis blogimiseni ei jõudnud 😂 Täna nüüd ei ole just erakordselt reibas olemine ja püüame end ikka kuidagi siin liikuma saada. Aga rummi kõrvale arutasime palju tähtsaid maailma asju ja laiendasime oma silmaringi ja maailmavaadet, oli väga lõõgastav.
Et aga mu kahtlemata karsked ja korralikud lugejad ei arvaks, et meil on siin käimas mitte eriti anonüümsete alkohoolikute suvepäevad, alustan eilse päeva algusest, näitamaks, et me tegeleme siin ikka mõistlikemate ettevõtmistega ka. Eile oli pühapäev ja meie käisime hommikul kirikus. Kirikud on siin katoliku omad, aga kohaliku religiooni lisandiga. Nad on siin ristiusku enda jaoks mugandanud, jättes oma rahvausundi ka ikka sisse. Nii juhtus, et juba kiriku eeskojas üritas üks naine meid shamanistlikule riitusele ära rääkida, pidi saama privaatselt ka ja kui muidu kuidagi ei saa, siis leiab isegi inglise keelt mõikava shamaani. Väidetavalt ei ole olemas asja, mille vastu shamanistlik tseremoonia ei aitaks…hmm, liigse rummiarmastuse vast ravib ka välja? Kuigi siinseid tüüpe teades pakun, et need shamaanid kallavad ise ka hea meelega seda rummi ja mingeid muid mõnuaineid veel sinna otsa ka. Igatahes me shamaaniriitusest loobusime, ilmselgelt oli see viga, muidu me poleks ehk õhtul sedasi patuteele läinud. Aga veider mõelda, et selliste asjadega tegeletakse katoliku kirikus. Lisaks ohverdavad kohalikud siin usinasti oma jumalatele igasugust kraami, peamiselt toiduaineid, mitmel pool nägime ohvriplatse st tuleasemeid, ohverdamine käib siin enamasti põletades. Põhimõtteliselt peab ilmselt rõõmus olema, et nad on vahetanud inimeste veristamise ja südamete välja lõikumise leebemate variantide vastu.
Ok Kirsti on nüüd stardivalmis ja me liikuma, ma ei jõua praegu blogida, õhtul jätkan muljetega. Paar kiiret pilti turu- ja kirikupäevast.
No comments:
Post a Comment