Eile läksime laheda Briti vanahärra Davidiga koos plaanitud võsaekspeditsioonile, leidmaks muistsete indiaanlaste raiutud kunstiga kivi, mis pidi Lonely Planeti andmetel kuskil San Juan del Suri lähedal metsas olema. No ei olnud kuskil, kuigi pyydsine võimalikult täpselt jälgida LP juhiseid. Kolistasime igal pool metsas, jõe ääres, võsas, kysisime kohalikelt farmeritelt...keegi ei tea mitte midagi. Itsitasime, et oleme nagu Percy Fawcett ja Dr.Livingstone - esimene otsis Amazonases kadunud iidset linna ja teine Aafrikas Niiluse lätet. Livingston Niiluse lätte küll lõpuks leidis, kuid Fawcett löödi suure tõenäosusega lihtsalt maha. Me oleme jätkuvalt elus, kuid Niiluse läte ehk see kuramuse kivi jäi ikka leidmata. Käisime lõpuks ka yhes reisibyroos, kes väidab netis, et teeb selle kuvi juurde matku. Mõtlesime kysida, et äkki nad siis ka ytlevad, et kus see on. Büroos oli aga ainult yks umbkeelne kutt, kes ytles, et aaa see kivi on hoopis kuskil mægedes ja neil kyll on mingi kutt, kes teab, kus, aga teda praegu pole ja ei tea ka, kas ja millal tuleb. No tore kyll. Peale mitut tundi andsime alla, aga David lubas, et uurib veel seda asja ja annab mulle teada, kui saab mingit infot. No mind lihtsalt huvitab, mis jama siis on sellega, et keegi ei tea ja ei leia. Äkki siis ikka LP pani võssa?
Eile päeva 2 järgmist suurt uudist on sellised. Meie hosteli partyboy, Hondurase kutt, läks jälle õhtul linna pidutsema. Muidugi jõi ta ennast kuskil baaris täis ja hakkas mingite naistega sebima, hiljem tuli välja, et need naised on kohalikud prostituudid, kes varastasid ta telefoni ära. Hiljem kurtis ta oma muret mingile taksojuhile, kes teadvat, kuhu narkaritest prostituudid varastatud kaupa myyvad, ja lubas mobla tagasi saada, aga siis kadus taksojuht ka kuskile. Ilma moblata ta nyyd. Meil nalja palju, sest tõesti...you asked for it, man! 😂 Teine uudis on see, et vulkaan Masaya, mille otsas me Kirstiga ca 2 nädalat tagasi käisime kraatrist sisse vaatamas ja nägime sees mulisevat kuuma laavat, aktiveerus nyyd ohtlikule tasemele ja 2 päeva tagasi suleti vulkaan turistidele. Ta kyll otse ei purska, aga siiski liiga ohtlik, et lasta turiste sinna äärele vahtima. Seda kuulsin linnas yhelt siin matkavalt vene naiselt, kes päev varem oli tahtnud sinna minna ja enam ei saanud. Vedas meil, et saime õigel ajal käidud.
Täna hommikul aga ajasin end vara yles ja sõitsin chicken busiga tagasi Managuasse ja lennujaama, et lennata oma reisi viimaseks nädalaks Maisaartele. Need on 2 saart Nicaragua mandrist idas, Kariibi meres. Hetkel olengi suuremal Maisisaarel, ja siin kallab õhtu otsa tõelist trioopilist padukat. Täitsa lahe sellele kuumale ja kuivale vahelduseks. Aga sellest kõigest kirjutan ma homme, hetkel mul pea miskipärast hullult valutab ja ei jaksa enam. Pilt siis kiviavastajatest ka (pigem kyll kivi mitteavastajatest).
Eile päeva 2 järgmist suurt uudist on sellised. Meie hosteli partyboy, Hondurase kutt, läks jälle õhtul linna pidutsema. Muidugi jõi ta ennast kuskil baaris täis ja hakkas mingite naistega sebima, hiljem tuli välja, et need naised on kohalikud prostituudid, kes varastasid ta telefoni ära. Hiljem kurtis ta oma muret mingile taksojuhile, kes teadvat, kuhu narkaritest prostituudid varastatud kaupa myyvad, ja lubas mobla tagasi saada, aga siis kadus taksojuht ka kuskile. Ilma moblata ta nyyd. Meil nalja palju, sest tõesti...you asked for it, man! 😂 Teine uudis on see, et vulkaan Masaya, mille otsas me Kirstiga ca 2 nädalat tagasi käisime kraatrist sisse vaatamas ja nägime sees mulisevat kuuma laavat, aktiveerus nyyd ohtlikule tasemele ja 2 päeva tagasi suleti vulkaan turistidele. Ta kyll otse ei purska, aga siiski liiga ohtlik, et lasta turiste sinna äärele vahtima. Seda kuulsin linnas yhelt siin matkavalt vene naiselt, kes päev varem oli tahtnud sinna minna ja enam ei saanud. Vedas meil, et saime õigel ajal käidud.
Täna hommikul aga ajasin end vara yles ja sõitsin chicken busiga tagasi Managuasse ja lennujaama, et lennata oma reisi viimaseks nädalaks Maisaartele. Need on 2 saart Nicaragua mandrist idas, Kariibi meres. Hetkel olengi suuremal Maisisaarel, ja siin kallab õhtu otsa tõelist trioopilist padukat. Täitsa lahe sellele kuumale ja kuivale vahelduseks. Aga sellest kõigest kirjutan ma homme, hetkel mul pea miskipärast hullult valutab ja ei jaksa enam. Pilt siis kiviavastajatest ka (pigem kyll kivi mitteavastajatest).
No comments:
Post a Comment