Eile selgus, et olin ikka kaugelt liiga naiivne kui arvasin, et elan ainult Indias eksootiliste koduloomadega. Kui Indias olid mul rotid toas ja lendrebased rõdul, siis siin on mul toas skorpionid. Eile õhtul tulin linnast jalutamast ja märkasin, et keegi istub mul voodi kõrval seina peal. Lähemal vaatlusel selgus, et skorpion mis skorpion. Toimetasin ta käterätiku abil toast välja ja kontrollisin kõik nurgad jne hoolega yle, et ega neid kuskil rohkem ei ole. Ei olnud näha. Seejärel googeldasin, kas ja kui ohtlikud on Nicaraguas elavad skorpionid. Õnneks on nii, et nad on vaid kergelt mürgised st nõelamise korral on kyll tund-paar väga valus, aga midagi eluohtlikku see endast ei kujuta, kui just ise allergiline ei ole. Ja skorpionid on Nicaraguas tõesti väga levinud. Siis aga nii tunnike hiljem kuulsin korraga maja pealt hullu kisa. Minuga sama koridori peal ööbivad yhed noored Hollandist, poiss ja tydruk. Ja tydruk karjus nagu ratta peal, et ta astus koridoris millelegi peale ja see nõelas teda. Tuled põlema ja oligi skorpion, ma ei teagi, kas seesama, mis enne minu toas oli või mõni teine. Poiss lõi skorpioni maha, aga tydruk muidugi arvas, et hakkab nyyd kohe surema. Kutsusid majaomaniku ja see siis ka rahustas neid, et siinkandis ikka elab neid ja midagi eluohtlikku ei ole. Täna hommikul polnud tal enam viga midagi. Nyyd igaks juhuks ise siin enam paljujalu ei julge käia ja riided-jalanõud kontrollin alati enne yle, ega keegi pole sinna sisse pugenud. Pärast mu skorpionist pilt ka. Lisaks skorpionile on mul veel kass. Siin majapidamises on tegelt mitu kassi, aga yks neist arvab, et ta peab elama minu toas minu voodis ja soovitavalt mul lausa kyljeall. Magama minnes kyll pyydain esmalt teda toast välja eskortida, aga ta ronis pärast ikka aknast tagasi - kuna on nii kuum siin, siis kinniste akendega ei kannata eriti magada. Muidu mul pole ju kasside vastu midagi, aga siin on veits ehmatav, kui keset ööd keegi sulle voodisse kargab. Kass muidugi ka laiutab yle terve voodi, aga kuna mul hetkel on nii kassid kui skorpionid, siis eelistan voodis pigem kassi.
Tänase päeva suurim uudis San Juan del Suris on see, et linnas lendas yhel majal katus tuulega minema (San Juan pole tegelt teab mis linn, pigem selline endine kalurikyla, mis nati suuremaks kasvanud, seega sellised asjad ongi suursyndmused). Ma ise olin nats eemal jalutamas sel ajal, aga jama olevat palju olnud, tuletõrje tuli kohale kahjusid inspekteerima jne. Jama lugu. Tuul on siin tõesti selline, et ime, kuidas siin majadel seinad pysti pysivad, noh mõnel tundub et ei pysigi eriti, nägin linnas mitmel pool plekki suvaliselt kuskil majade juures vedelemas, nagu oleks kuskilt lahti tulnud...kohalike onnid ikka siin ka mitmel pool laudadest ja plekist. Ja nyyd see katuse jama ka. Olen kohalikelt kysinud, et mis värk on, et kas praegusel aastasjal ongi sellised tuuled normaalsed, nad ytlevad, et osaliselt on, igal talvel ongi tuuline, aga muidigi mitte nii hull, jälle mingid eriti ekstreemsed kliimaolud löövad välja. Pyydsin täna rannas nats jalutada, aga tuulega peksab õhus igasugu prahti ja kruusa ja liiva ringi, ei saanud eriti. Homme plaanin minna yhte teise randa nats põhja pool, mis pidi olema ilusam ja varjatum. Täna aga mõtlesin natuke matkata ja minna metsa vaatama yhte kivi, millel pidid olema 1500 aastat vanad indiaanlaste petroglüüfid st kivisse raiutud joonistused. Selle leidmisega on aga nii, et muidugi ei ole siin ju kuskil mingit infot, ei yhtegi silti, viita, ajaloomälestise tahvlit vms. Lonely Planet kirjeldas seda teekonda umbes nii, et mine bensukast mööda ja yle silla ja siis vasakule metsa ja siis mine läbi metsa, mingi farmeri maalt läbi, vajadusel küsi farmeri käest infot, siis jõuad jõeni ja jōe ääres metsas on kuskil kivi. No kurat, mina ei leidnud seda kivi. Päris läbi paksu metsa plätudega sumbata ka just ei tahtnud, teades, et siin on surmavalt mürgised korallmaod ja pagan teab kes veel. Rääkisin siin pärast selle siin talvituva briti vanamehega, ta ei teadnud yldse, et siin selline kivi on, kuigi seda piirkonda umbes teab. Leppisime kokku, et ylehomme lähme uuesti koos otsima. Äkki 2 pead annab parema tulemuse. Nyyd on juba õhtu käes, puhkan ja loen raamatuid jne. Ja vaatan, kuidas vältida tuppa ronivaid skorpione ja kasse. Mõned pildid veel San Juanist ja mu koduloomadest.
Tänase päeva suurim uudis San Juan del Suris on see, et linnas lendas yhel majal katus tuulega minema (San Juan pole tegelt teab mis linn, pigem selline endine kalurikyla, mis nati suuremaks kasvanud, seega sellised asjad ongi suursyndmused). Ma ise olin nats eemal jalutamas sel ajal, aga jama olevat palju olnud, tuletõrje tuli kohale kahjusid inspekteerima jne. Jama lugu. Tuul on siin tõesti selline, et ime, kuidas siin majadel seinad pysti pysivad, noh mõnel tundub et ei pysigi eriti, nägin linnas mitmel pool plekki suvaliselt kuskil majade juures vedelemas, nagu oleks kuskilt lahti tulnud...kohalike onnid ikka siin ka mitmel pool laudadest ja plekist. Ja nyyd see katuse jama ka. Olen kohalikelt kysinud, et mis värk on, et kas praegusel aastasjal ongi sellised tuuled normaalsed, nad ytlevad, et osaliselt on, igal talvel ongi tuuline, aga muidigi mitte nii hull, jälle mingid eriti ekstreemsed kliimaolud löövad välja. Pyydsin täna rannas nats jalutada, aga tuulega peksab õhus igasugu prahti ja kruusa ja liiva ringi, ei saanud eriti. Homme plaanin minna yhte teise randa nats põhja pool, mis pidi olema ilusam ja varjatum. Täna aga mõtlesin natuke matkata ja minna metsa vaatama yhte kivi, millel pidid olema 1500 aastat vanad indiaanlaste petroglüüfid st kivisse raiutud joonistused. Selle leidmisega on aga nii, et muidugi ei ole siin ju kuskil mingit infot, ei yhtegi silti, viita, ajaloomälestise tahvlit vms. Lonely Planet kirjeldas seda teekonda umbes nii, et mine bensukast mööda ja yle silla ja siis vasakule metsa ja siis mine läbi metsa, mingi farmeri maalt läbi, vajadusel küsi farmeri käest infot, siis jõuad jõeni ja jōe ääres metsas on kuskil kivi. No kurat, mina ei leidnud seda kivi. Päris läbi paksu metsa plätudega sumbata ka just ei tahtnud, teades, et siin on surmavalt mürgised korallmaod ja pagan teab kes veel. Rääkisin siin pärast selle siin talvituva briti vanamehega, ta ei teadnud yldse, et siin selline kivi on, kuigi seda piirkonda umbes teab. Leppisime kokku, et ylehomme lähme uuesti koos otsima. Äkki 2 pead annab parema tulemuse. Nyyd on juba õhtu käes, puhkan ja loen raamatuid jne. Ja vaatan, kuidas vältida tuppa ronivaid skorpione ja kasse. Mõned pildid veel San Juanist ja mu koduloomadest.
No comments:
Post a Comment