Kirjutan vahepeal kiiresti paar sõna Belizest. Oleme ikka veel oma rannakylas Placencias, aga hakkame varsti seiklema chicken busidega Belize City poole. Kõik räägivad, et see on yks kohutav pommiauk ja kole nagu öö, aga transpordiyhenduste seisukohalt on sinna minek vajalik. Sealt läheme homme hommikul bussiga tagasi Guatemalasse, et reisi lõpus kylastada Tikali, maiade suurimat ajaloolist linna. Ausalt öeldes mul hakkabki sellest rannailust siin kergelt siiber saama...on ilus kyll, aga liiga ylearendatud, rikkad ameerika penskarid sõidavad siin oma golfikärudega ringi ja ostavad kinnisvara kokku ja...no ei ole minu jaoks. Parem siis juba see pommiauk.
Eilse päeva veetsime rannas ja rand on siin tõesti imeilus. Lisaks nägime puu otsas suuri iguaane ja rannas palju erkpunaseid suuri meritähti.
Eile õhtul algas siin kohalik kunstifestival, mille puhul oli yhe kalli restorani katusel avatud yhe siit kylast pärit garifuna kunstniku maalinäitus ja mängis bänd, seesama maalikunstnik laulis ka selles bändis ja mängis kitarri. Minuga sõbrunes seal taas yks kohalik must rastamees, kellega jutlesime. Kõige olulisem selle näitus-kontserdi puhul oli see, et jagati tasuta veini. Märkasin, et rastamees võttis salaja põuest mingi oma pudeli ja kallas sealt endale veiniklaasi midagi juurde. Uurisin, et mis see on - tuli välja, et mingi samakas, millele nad lisavad igasuguseid taimi, nt yrte. Ehk siis vein samakaga. Mees ise seletas, et see on väga tervislik ja ta joob seda hea tervise jaoks, sest selles viinas on palju igasuguseid ravimtaimi 😀 Kasutasin juhust ja uurisin siinse alkoholismiprobleemi kohta ka, siin jah enamus joob seda “tervisele kasulikku ravimtaimedega viina”. Sain yhtlasi ka teada, et kreooli keel tegelikult suurt mitte millegi segu ei olegi, siinkandis, see on lihtsalt väga vigane inglise keel. Ja garifunad elavad siin ka...kõik muidugi ei põlvne sellest laevahukust vaid osa saadeti Kariibi mere Briti saartelt siia ka asumisele, kui nad seal kangesti mässe korraldasid aastatel 1700-1800 umbes.
Lisan mõned pildid Placencias nähtust ja yhe suvalise teeäärse sildi näitena sellest “kreooli” keelest.
Eilse päeva veetsime rannas ja rand on siin tõesti imeilus. Lisaks nägime puu otsas suuri iguaane ja rannas palju erkpunaseid suuri meritähti.
Eile õhtul algas siin kohalik kunstifestival, mille puhul oli yhe kalli restorani katusel avatud yhe siit kylast pärit garifuna kunstniku maalinäitus ja mängis bänd, seesama maalikunstnik laulis ka selles bändis ja mängis kitarri. Minuga sõbrunes seal taas yks kohalik must rastamees, kellega jutlesime. Kõige olulisem selle näitus-kontserdi puhul oli see, et jagati tasuta veini. Märkasin, et rastamees võttis salaja põuest mingi oma pudeli ja kallas sealt endale veiniklaasi midagi juurde. Uurisin, et mis see on - tuli välja, et mingi samakas, millele nad lisavad igasuguseid taimi, nt yrte. Ehk siis vein samakaga. Mees ise seletas, et see on väga tervislik ja ta joob seda hea tervise jaoks, sest selles viinas on palju igasuguseid ravimtaimi 😀 Kasutasin juhust ja uurisin siinse alkoholismiprobleemi kohta ka, siin jah enamus joob seda “tervisele kasulikku ravimtaimedega viina”. Sain yhtlasi ka teada, et kreooli keel tegelikult suurt mitte millegi segu ei olegi, siinkandis, see on lihtsalt väga vigane inglise keel. Ja garifunad elavad siin ka...kõik muidugi ei põlvne sellest laevahukust vaid osa saadeti Kariibi mere Briti saartelt siia ka asumisele, kui nad seal kangesti mässe korraldasid aastatel 1700-1800 umbes.
Lisan mõned pildid Placencias nähtust ja yhe suvalise teeäärse sildi näitena sellest “kreooli” keelest.
No comments:
Post a Comment