Ringiga Limas tagasi

Hakkabki juba kojuminek lahenema. Tana lendasin Limasse ara, lennuga oli yksjagu jokutamist, nii et pool paeva laks minema, aga vahet pole. Vahemalt kohal.Homme hommikul siis juba ringiga tagasi Lima-Madrid-Tallinn. Lima tundub peale dzunglit nyyd igati tsiviliseeritud, lausa Euroopalik linn :D Jahedam ka. Lonkisin nats ringi, vaatasin pargis toimuvat tantsuohtut ja turgu, ranna vaatasin uuesti yle jne, aga midagi erilist ei toimunudki. Esimest korda kogu oma reisi jooksul olen oma hostelitoas yksi, kedagi rohkem pole, eriline luksus. Eile oli viimane Iquitose paev ja kaisime selle puhul Gary ja Carlosega soomas ja ohtul hiljem nati napsu votmas. Ahjaa, hostelituppa saabusid mul argentiinlaste asemel uued asukad, 1 prantslane ja 3 jankit New Yorgist, lahevad kuskile metsa hipikommuuni pyhapaevast alates. Seal saab piiritult savu tommata ja niisama vedeleda, oma majutuse eest peavad vist nati mingit vabatahtlikku koristustood tegema. Sellised naljakalt ullikesed tyybid, lilled juustes ja helmed igal pool tilpnemas. Nad kysisid, et kus on linnas hea odav koht soomiseks ja kuna ma juba enamvahem nagu kohalik, siis sain oma teadmistega hiilata ja kaisime koos soomas yhes lahedas kohalike kohas. Aga ega nad midagi vaga asjalikku ei raakinud, prantsuse kutt ei ole nagu yldse reaalsusega kontaktis ja 3 jankit unistavad ainult oma hipilaagrist. Kui praegu motlen selle peale, et see oli mu esimene pikk eksootiline reis paris yksi, siis kokkuvotvalt voib oelda, et koik oli vaga vahva ja igal pool ning alati kohtab huvitavaid inimesi, nii et kunagi ei ole tegelikult paris yksi. Niimoodi saab piiritul hulgal igasuguseid erinevaid kogemusi, tutvusi, kokkupuuteid erinevate maailmavaadetega, samas on vabadus igal hetkel teha tapselt seda, mida hing ihaldab. Vabadus. Ja silmaring laieneb rohkem kui ei kunagi varem. Pilte saaksin siin yles laadida kyll, kuna lopuks ometi on mul jalle normaalne netiyhendus olemas. Aga ma eriti ei viitsi enam, koju joudes panen hunniku FBsse. OK, magama. Nagemiseni Tallinnas.