Hei kaasaelajad, yle pika aja. Olen taas veidi tsivilisatsioonile lahemal, metsast tagasi. Esmalt vabandan kirjavigade parast - siin arvutis on spanish speller, mis ise teeb korrektuuri ja ma ei joua koike alati yle kaia ja parandada voi ei jaa kohe silma.
Sirts - see sinu mainitud jook on chicha, olen joudnud juba proovida ja pole paha. Igasugu muid juureleotisi ja kahtlaseid asju proovin siin ka. Aga kui aus olla, siis kohalikud ise kaanivad siin enamasti ainult olut, Cusquena jms selline kraam, liitrite kaupa.
Aga vahepealsest siis. Olin metsas 5 ja pool paeva, ilma interneti, telefoniyneduse, elektri, sooja vee ja muude hyvedeta. 5 paeva ei tundu nagu ilmatu pikk aeg, aga hetkel paistab see nagu terve igavik teistsugust elu ja olemist. Tunne on teistmoodi. Tutvusin yhe vaga meeldiva saksa noormehe Fabianiga Munchenist, kellega enamus aega koos ringi kolasime ja niisama lobisesime, ta on nimelt ymbermaailmareisil ja hetkel siis on omadega joudnud Louna-Ameerikasse. Veel oli meiega koos giid ja hea sober Gary ja veel moned poisid Saksamaalt.Igasugu asju juhtus. Nagime ysna oma hyti lahedal vosas korallmadu, kes on yks myrgisemaid maailmas, boad, poisid pyydsid paljaste katega onni eest joest moned kaimanid, hiigelsuuri karvaseid tarantleid nagime, skorpione...Gary laks yhest puust liiga lahedalt mooda ja selle puu peal aega veetnud skorpion haakis end talle ola peale ja sutsas sinna. Meie Fabianiga vahtisime kui halvatud ega osanud midagi teha, aga kohalikel kaasas olnud paadipoistel laks vaga kiireks korraga, hakkasid kibekiiresti olast myrki valja imema ja maha sylitama. Siinsed skorpionid on myrgised, aga mitte surmavalt, onneks. Myrk sai valja imetud ja Gary kurtis moni aeg tagantjarele kehva enesetunnet, aga praeguseks on vist juba OK. Lisaks oli meie dzunglimajas palju draamat, kuna kohalikud peavad seal kahte lammast, kellel parasjagu syndis 2 vaikest poega. Jama oli selles, et lambaema keeldus peale synnitust lastega tegelemast, laks metsa ara ja naljaste ja norkade talledega pidid tegelema inimesed ehk siis meie. Tegime igasugu imetrikke, rebisime T-sargi katki ja tegime sellest vaikesed nutsakad, mida sai kasta piima sisse ja lasta imeda, muudmoodi nad syya ei osanud. Pyydsime neid ikka soota nii kuidas oskasime, kohalik kylamees aitas, aga eriti see tulemust ei andnud, talled jaid aina norgemaks. Poisid kaisid paadiga lahimas kylas, et ehk on seal kellelgi lutipudelit, aga muidugi ei olnud kellelgi. Saatsime Iquitosesse sona, et meil on kindlasti voimalikult kiiresti vaja piima ja lutipudelit, aga paat Iquitosest joudis kohale alles jargmise paeva lounaks ja siis oli liiga hilja, me ei suutnud tallesid elus hoida :(Nutsin nagu hull seal, kui nad surid.
Kohalikus kylas kaisime ja seal myys yks kylamees 100 sol eest (ca 30 eur) tapiiri poega. Tapiir on selline sipelgasiili moodi loom, nariline, see poeg oli umbes vaiksemat sorti koera suurune. Kuna tapiiri liha olevat vaga maitsev, siis kyttisid inimesed tapiiri ema soogiks, aga poeg jai jarele. Gary ostis selle tapiiri 100 soli eest ara ja viisime ta oma dzunglimajja, nimeks sai Pablo ehk Pablito :) Pablito oli selline aravoitu alguses ja ohtul lippas ta metsa ara. Arvasime koik, et ega ta tagasi enam ei tule ja oleme ilma nii Pablitost kui 100 solist, aga jargmise paeva ohtul avastas keegi Pablito taas maja ees kolamas ja meie room oli piiritu. Loodetavasti on temaga seal koik korras ka edaspidi.
Dzunglimajas elavat yks kummitus ja inimesed kuulsid seal kahtlaseid asju. Naiteks kuulis Gary mingi oo, kuidas keegi kais tema toas edasi-tagasi, vaatas vannituppa ja voodi poole, aga tegelikult kedagi toas polnud. Lisaks kuulsid kohalikud toolised, kuidas keegi laks suvalisse hytti ja vannitoas hakkas dushi all vesi jooksma, nagu keegi peseks. Tegelikult polnud seal kedagi ja kui mindi kontrollima, siis polnud ka porand marg. Kohal kais shamaan, kes tegi nn puhastusrituaali hingede eemale peletamiseks, rohkem keegi midagi imelikku ei kuulnud. Muidugi see mittekuulmine voib ka psyhholoogiline olla, pagan teab, aga ponevust rohkem kui kyll.
Nyyd siis olen linnas tagasi. Esialgu on natuke imelik olla ja ymber harjuda jalle, aga muidugi on meeldiv vahelduseks kaia puhta riidega, viisakalt, osta poest cocat voi istuda ohtul baaris jne. Hostelisse on vahepeal siginenud mul kamp mingeid imelikke tyype Argentiinast. Suitsetavad mingeid taimi, mangivad saksofoni, loevad Nietszchet, inglishit ei raagi, on suht kogu aeg pilves ja raha pole neil mitte sentigi. Tydrukud meisterdavad mingeid kahtlaseid kypsiseid, mida tanavatel myyvad, ja poisid mangivad ohtuti oes saksofoni, ju nad sellega siis nii palju teenivad, et end elus hoida. Valjas soomas kaimiseks pole neil raha, eile kaisid poes, ostsid seal saia, tahtsid praadimiseks muna ka osta, aga 3 muna maksab 1 sol (mingid moned eurosendid, 30 senti vist) ja see oli nende jaoks juba liig.
Saksa kuti Fabianiga tahame moni paev minna yhte teise dzunglimajja, kus olevat 7 m pikad anakondad, neid saab lahedalt takseerida ja soovi korral endale kaela ymber panna. Ma kahtlen, kas neid just laela omale soovin, aga vaadata ikka. Ja homme korraldavad Gary ja Carlos mingi grillpeo, kuhu loomulikult lahen. Limasse tagasi praegu ei kipu, siin on tekkinud oma lahe vaike seltskond ja tanu kohalikele saan kolada igal pool kohalike kohtades, kuhu muidu iialgi ei satuks.
Kersti kullakene - Carlosele on su tervitused edasi antud :P Nagunii tegeled seal Eestis lollustega, sama hasti void nende lollustega siin tegeleda :P Carlosel on muide 22.veebruaril toointervjuu maailma parimas lennufirmas Qatar Airways, plaanib sinna toole minna.
Tana paistab yhendus olema enam-vahem, proovin moned pildid ka yles saada varsti.
La vida loca hehee
Ymbermaailmareisil olev Saksa noormees Fabian
Meie lammaste sootmise aktsioon
Ja metsas nahtud tarantel
Ja selline elukas ka veel piilus meid vosast
Sirts - see sinu mainitud jook on chicha, olen joudnud juba proovida ja pole paha. Igasugu muid juureleotisi ja kahtlaseid asju proovin siin ka. Aga kui aus olla, siis kohalikud ise kaanivad siin enamasti ainult olut, Cusquena jms selline kraam, liitrite kaupa.
Aga vahepealsest siis. Olin metsas 5 ja pool paeva, ilma interneti, telefoniyneduse, elektri, sooja vee ja muude hyvedeta. 5 paeva ei tundu nagu ilmatu pikk aeg, aga hetkel paistab see nagu terve igavik teistsugust elu ja olemist. Tunne on teistmoodi. Tutvusin yhe vaga meeldiva saksa noormehe Fabianiga Munchenist, kellega enamus aega koos ringi kolasime ja niisama lobisesime, ta on nimelt ymbermaailmareisil ja hetkel siis on omadega joudnud Louna-Ameerikasse. Veel oli meiega koos giid ja hea sober Gary ja veel moned poisid Saksamaalt.Igasugu asju juhtus. Nagime ysna oma hyti lahedal vosas korallmadu, kes on yks myrgisemaid maailmas, boad, poisid pyydsid paljaste katega onni eest joest moned kaimanid, hiigelsuuri karvaseid tarantleid nagime, skorpione...Gary laks yhest puust liiga lahedalt mooda ja selle puu peal aega veetnud skorpion haakis end talle ola peale ja sutsas sinna. Meie Fabianiga vahtisime kui halvatud ega osanud midagi teha, aga kohalikel kaasas olnud paadipoistel laks vaga kiireks korraga, hakkasid kibekiiresti olast myrki valja imema ja maha sylitama. Siinsed skorpionid on myrgised, aga mitte surmavalt, onneks. Myrk sai valja imetud ja Gary kurtis moni aeg tagantjarele kehva enesetunnet, aga praeguseks on vist juba OK. Lisaks oli meie dzunglimajas palju draamat, kuna kohalikud peavad seal kahte lammast, kellel parasjagu syndis 2 vaikest poega. Jama oli selles, et lambaema keeldus peale synnitust lastega tegelemast, laks metsa ara ja naljaste ja norkade talledega pidid tegelema inimesed ehk siis meie. Tegime igasugu imetrikke, rebisime T-sargi katki ja tegime sellest vaikesed nutsakad, mida sai kasta piima sisse ja lasta imeda, muudmoodi nad syya ei osanud. Pyydsime neid ikka soota nii kuidas oskasime, kohalik kylamees aitas, aga eriti see tulemust ei andnud, talled jaid aina norgemaks. Poisid kaisid paadiga lahimas kylas, et ehk on seal kellelgi lutipudelit, aga muidugi ei olnud kellelgi. Saatsime Iquitosesse sona, et meil on kindlasti voimalikult kiiresti vaja piima ja lutipudelit, aga paat Iquitosest joudis kohale alles jargmise paeva lounaks ja siis oli liiga hilja, me ei suutnud tallesid elus hoida :(Nutsin nagu hull seal, kui nad surid.
Kohalikus kylas kaisime ja seal myys yks kylamees 100 sol eest (ca 30 eur) tapiiri poega. Tapiir on selline sipelgasiili moodi loom, nariline, see poeg oli umbes vaiksemat sorti koera suurune. Kuna tapiiri liha olevat vaga maitsev, siis kyttisid inimesed tapiiri ema soogiks, aga poeg jai jarele. Gary ostis selle tapiiri 100 soli eest ara ja viisime ta oma dzunglimajja, nimeks sai Pablo ehk Pablito :) Pablito oli selline aravoitu alguses ja ohtul lippas ta metsa ara. Arvasime koik, et ega ta tagasi enam ei tule ja oleme ilma nii Pablitost kui 100 solist, aga jargmise paeva ohtul avastas keegi Pablito taas maja ees kolamas ja meie room oli piiritu. Loodetavasti on temaga seal koik korras ka edaspidi.
Dzunglimajas elavat yks kummitus ja inimesed kuulsid seal kahtlaseid asju. Naiteks kuulis Gary mingi oo, kuidas keegi kais tema toas edasi-tagasi, vaatas vannituppa ja voodi poole, aga tegelikult kedagi toas polnud. Lisaks kuulsid kohalikud toolised, kuidas keegi laks suvalisse hytti ja vannitoas hakkas dushi all vesi jooksma, nagu keegi peseks. Tegelikult polnud seal kedagi ja kui mindi kontrollima, siis polnud ka porand marg. Kohal kais shamaan, kes tegi nn puhastusrituaali hingede eemale peletamiseks, rohkem keegi midagi imelikku ei kuulnud. Muidugi see mittekuulmine voib ka psyhholoogiline olla, pagan teab, aga ponevust rohkem kui kyll.
Nyyd siis olen linnas tagasi. Esialgu on natuke imelik olla ja ymber harjuda jalle, aga muidugi on meeldiv vahelduseks kaia puhta riidega, viisakalt, osta poest cocat voi istuda ohtul baaris jne. Hostelisse on vahepeal siginenud mul kamp mingeid imelikke tyype Argentiinast. Suitsetavad mingeid taimi, mangivad saksofoni, loevad Nietszchet, inglishit ei raagi, on suht kogu aeg pilves ja raha pole neil mitte sentigi. Tydrukud meisterdavad mingeid kahtlaseid kypsiseid, mida tanavatel myyvad, ja poisid mangivad ohtuti oes saksofoni, ju nad sellega siis nii palju teenivad, et end elus hoida. Valjas soomas kaimiseks pole neil raha, eile kaisid poes, ostsid seal saia, tahtsid praadimiseks muna ka osta, aga 3 muna maksab 1 sol (mingid moned eurosendid, 30 senti vist) ja see oli nende jaoks juba liig.
Saksa kuti Fabianiga tahame moni paev minna yhte teise dzunglimajja, kus olevat 7 m pikad anakondad, neid saab lahedalt takseerida ja soovi korral endale kaela ymber panna. Ma kahtlen, kas neid just laela omale soovin, aga vaadata ikka. Ja homme korraldavad Gary ja Carlos mingi grillpeo, kuhu loomulikult lahen. Limasse tagasi praegu ei kipu, siin on tekkinud oma lahe vaike seltskond ja tanu kohalikele saan kolada igal pool kohalike kohtades, kuhu muidu iialgi ei satuks.
Kersti kullakene - Carlosele on su tervitused edasi antud :P Nagunii tegeled seal Eestis lollustega, sama hasti void nende lollustega siin tegeleda :P Carlosel on muide 22.veebruaril toointervjuu maailma parimas lennufirmas Qatar Airways, plaanib sinna toole minna.
Tana paistab yhendus olema enam-vahem, proovin moned pildid ka yles saada varsti.
La vida loca hehee
Ymbermaailmareisil olev Saksa noormees Fabian
Nüüd siis võib mõista, miks L-Ameerikast tuleb seebiseriaale nagu Vändrast saelaudu. Seal teisiti ei saagi.
ReplyDeleteP.S. Loodan, et sa ikka ka lolluseid teed. Pärast vahetame muljeid :P
Äge, just sellisest Peruust ma kuulda tahangi, kuigi tallekesed oleks võinud ellu jääda :(
ReplyDelete