Lumpuri logardid

Lend Rooma läheb ülehomme hommikul, seega praegu on veel 1 õhtu ja 1 päev jäänud. Poolteist kuud oleme mööda Aasiat teel olnud, käinud Malaisias, Singapuris, Bruneis ja Filipiinidel, sebinud väga aktiivselt igal pool ringi ja nüüd on selline rammestav väsimus kallal. Kuala Lumpuris oleks veel ettevõtmisi küll, aga me lihtsalt ei viitsi enam, näiteks seal Petronase Toweris pole me ikka veel käinud (Gab hellitab küll lootust, et ta homme hommikul läheb). Seega tegeleme siin praegu need viimased päevad lihtsalt lõõgastumisega, jalutame mööda linna, shoppame, istume kohvikutes jne. Gabriel arvas, et saab siiski veel natukene kallimat hotelli meile lubada, seega peatume praegu üsna korralikus kohas, kus on olemas bassein ja spa ja toas oma vann. Tegelemegi siin praegu põhiliselt logelemisega. Selle pooleteise kuuga mööda igasuguseid urkaid kolades, enamasti päikese ja tuule käes ja ilma sooja veeta, olen hakanud juba välja nägema nagu mingi metselukas, nahk ära põlenud ja narmendav, juuksed tuustis ja küüned katki. Kavatsen siin teha igasuguseid iluprotseduure ja natukene viisakat välimust taastada.
Homme on Kuala Lumpuris muidu 1 rokk-kontsert, esineb mingi USA metalbänd, kelle nime ma ei suuda hetkel meenutada, aga ma olen nii laisk, et ei viitsi järele ka vaadata. Algul sellest kuuldes plaanisime kindlasti minna, aga ma pole enam kindel, kuidas homme õhtuks selle viitsimisega lood on. Eks näis. Hoolimata suurest väsimusest ei taha tegelikult üldse Eestisse tagasi. Järgneb jälle aasta aega hullu moodi töötamist ja vaevu talutavat kliimat. Sellega seoses tekkis mul geniaalne idee, puudub ainult veel konkreetne ressurss, kuidas seda teoks teha. Nimelt, kui olime Filipiinidel Andas, siis lobisesime seal ju ühe eaka kuid väga hea taibuga vanaprouaga, ta nimelt rääkis, et Andas (hoolimata sellest, et see on ametlikult linna staatuses) ei ole mitte ühtegi raamatukogu ega tõenäoliselt ei tule ka. Tema USAs elav tütar töötab Miamis õpetajana ühes katoliku koolis ja saadab sealt koolist teinekord kasutatud lasteraamatuid Andasse, kus siis kohalikud lapsed saavad tolle vanaproua juures kodus raamatuid uudistamas ja lugemas käia. Minu idee on põhimõtteliselt selline, et võiks kolida Andasse elama ja luua seal oma raamatukogu, oleks ühtlasi nii töö kui hobi. Ja raamatukogu juurde saaks luua ka näiteks kirjandusringi. Praktilisest küljest tekib muidugi küsimus, kust saada raamatute jaoks raha ja kuidas sellega ära majandada. Vot siis. Aga mul on praegu nii suur laiskus peal, et ei viitsi isegi kirjutada mitte.