Nüüd siis Delhi hullusele vahelduseks väike rannapuhkus, paar päeva päikest ja sooja ja kokteile ja palmi all raamatute lugemist. Ok, nii igavalt just ka elu ei kulge. Eile õhtul hilja lendasin siis Delhist Goasse ja ööbisin ühes väikeses külas nimega Bogmalo beach (jah, seal on rand ka), puhtalt seetõttu, et see asus lennujaama lähedal. Hommikul aga oli mul aega ja läksin seda Bogmalot avastama. Tegu on tõeliselt rohelise, nunnu ja rahuliku külaga, ning rand on ilus, valge liivaga...ja mis kõige uskumatum, suht inimtühi. Ainult mõned kohalikud jalutasid. Et siiski päris ära ei ununeks, et tegu on ikkagi Indiaga, kohtasin külateel ikka ka lehmi, sigu ja kerjuseid. Aga ma ei tea, tõesti nii palju vist elus juba igasugu urkaid pidi reisitud, enam nagu ei panegi eriti tähele neid. Teel kohtasin ka ühte meeldivat vanemat härrat, kes oli siin üles kasvanud, kuid elab praegu juba ammu Kanadas ja oli tulnud nüüd pühadeks lapsepõlvekoju puhkusele. Härra oli väga tore, näitas mulle kätte odava kohalike söögikoha ja bussipeatuse ja seletas, kui palju piletid maksavad, et nad ei saaks mulle tünga teha. Olgu öeldud, et hiljem pool päeva külabussidega sõitmist läks kõik kokku maksma mulle 1,2 eurot :)
Sellest rääkides hüppan vahepeal nats ajas edasi õhtusöögi juurde. Nimelt siin ööbimiskoha kõrval on mul ilus resto, vaatega üle lahe, head india toidud jne. Läksin sööma ja silmanurgast näen, et üks noormees veidi eemal sööb ja muudkui vahib mind. Noh neid vahtijaid on siin nagunii igal sammul, nii et ma ei reageerinud, tegelesin oma piltidega moblas jne. Siis tüüp lõpetas oma prae ja maksis arve ja hakkas nagu minema....aga ei. Tuli mu lauda ja ütles: "Ma mõtlesin, et üksi on ikka nii igav süüa, kas ma ehk tohin siin sinuga koos süüa?" Ma siis ütlesin umbes nii, et kuule sa just praegu ju juba lõpetasid söömise, ma nägin küll. Selle peale tema, et aaaa......aaaaga ma võin veel süüa! Telliski endale uuesti uue portsu toitu ja oli sunnitud selle ka veel omale sisse ajama. Suht chubby oli see tüüp, itsitasin omaette, et pole ime, kui 2 praadi, äkki juhtub seda pidevalt... Aga mul oli tast nats hale ja samal ajal tahtsin ka näha, kas ta reaalselt suudab nii palju süüa, seega lasin tal olla. Suutis küll.
See koht, kuhu täna külabussidega kolistasin, on Palolem, mis asub Lõuna-Goas. Veedan siin 2 järgnevat päeva, rahulikult, ööbin rannas bungalows ja kuulen voodisse, kuidas lained ukse all mühavad. Rand on ilus, ümberringi rohelus ja palmid, ainult et ikkagi natukene liiga turistikas on siin see olemine. Venelasi palju, külas müüvad rannanänni jne. Aga paar päeva paras lõõgastuda. Homme-ülehomme plaanin hästi palju jalutada, kõik ümberkaudsed kohad läbi.
Täna hommikul minu Bogmalo beachi majutuskohas näitas mu majaperenaine mulle chillikasvatust, ta parasjagu istutas midagi maja taga ja nägi, et ma piilun, selle peale ta kutsus ligi ja näitas, mis ja kuidas, oli päris põnev. Mitte, et ma chillit enne näinud poleks, aga need olid täitsa beebichillid, alles taimehakatised. Tädi väitis, et kui õigesti hooldada, siis juba 1,5 kuuga hakkavad vilja kandma.
Aga ok, siin on hilja juba, aitab küll. Uued uudised homme. Mõned pildid siis ka, Bogmalost ja Palolemist.
Sellest rääkides hüppan vahepeal nats ajas edasi õhtusöögi juurde. Nimelt siin ööbimiskoha kõrval on mul ilus resto, vaatega üle lahe, head india toidud jne. Läksin sööma ja silmanurgast näen, et üks noormees veidi eemal sööb ja muudkui vahib mind. Noh neid vahtijaid on siin nagunii igal sammul, nii et ma ei reageerinud, tegelesin oma piltidega moblas jne. Siis tüüp lõpetas oma prae ja maksis arve ja hakkas nagu minema....aga ei. Tuli mu lauda ja ütles: "Ma mõtlesin, et üksi on ikka nii igav süüa, kas ma ehk tohin siin sinuga koos süüa?" Ma siis ütlesin umbes nii, et kuule sa just praegu ju juba lõpetasid söömise, ma nägin küll. Selle peale tema, et aaaa......aaaaga ma võin veel süüa! Telliski endale uuesti uue portsu toitu ja oli sunnitud selle ka veel omale sisse ajama. Suht chubby oli see tüüp, itsitasin omaette, et pole ime, kui 2 praadi, äkki juhtub seda pidevalt... Aga mul oli tast nats hale ja samal ajal tahtsin ka näha, kas ta reaalselt suudab nii palju süüa, seega lasin tal olla. Suutis küll.
See koht, kuhu täna külabussidega kolistasin, on Palolem, mis asub Lõuna-Goas. Veedan siin 2 järgnevat päeva, rahulikult, ööbin rannas bungalows ja kuulen voodisse, kuidas lained ukse all mühavad. Rand on ilus, ümberringi rohelus ja palmid, ainult et ikkagi natukene liiga turistikas on siin see olemine. Venelasi palju, külas müüvad rannanänni jne. Aga paar päeva paras lõõgastuda. Homme-ülehomme plaanin hästi palju jalutada, kõik ümberkaudsed kohad läbi.
Täna hommikul minu Bogmalo beachi majutuskohas näitas mu majaperenaine mulle chillikasvatust, ta parasjagu istutas midagi maja taga ja nägi, et ma piilun, selle peale ta kutsus ligi ja näitas, mis ja kuidas, oli päris põnev. Mitte, et ma chillit enne näinud poleks, aga need olid täitsa beebichillid, alles taimehakatised. Tädi väitis, et kui õigesti hooldada, siis juba 1,5 kuuga hakkavad vilja kandma.
Aga ok, siin on hilja juba, aitab küll. Uued uudised homme. Mõned pildid siis ka, Bogmalost ja Palolemist.
No comments:
Post a Comment