Sorry, olen siin igasugu tegemistega nii ametis olnud, et eile ei jõudnud kirjutada. Täna siis tuleb asja parandada.
Esmalt, Marko saatis Goast uudiseid - lisaks rottidele ja lendavatele rebastele on tal nyyd ka lendlehmad. Okok, see väike liialdus muidugi, lehm küll tõesti ei lenda, kuid olemas ta siiski on ja sammus Markole eile rõõmsalt onni. Äkki tuli selle baarikapi lõhna peale? Ma soovitasin, et ta võiks hakata oma lehma uutele turistidele raha eest näitama, et vot on selline koduloom, haruldast India tõugu ja mujal teda tubases majapidamises ei esine, teeniks vähemalt õlleraha välja. Pärast pilt ka.
Aga minu tegemised siis. Alustuseks, hääl hakkab kyll tasapisi taastuma, aga köha on ikka ja nyyd lisaks nohu ka veel...no tõsiselt ära hakkab tyytama kogu see terve reisi haigena yle elamise teema. Aga no kuna midagi teha ka ei ole ja kogu aja voodis vedeleda ei saa, siis ikka toimetan, lihtsalt tyytu on. Eile oli selline chill päev, kolasin siin enda ymbruskonnas läbi kõik kylad ja rannad ja Alleppey linna ka. Linn ei olnud midagi erilist, tavaline suuremat sorti India linn. Kyll aga on siin rannas asuvad kalurikylad väga lihtsal moel nunnud. Praeguseks on siin minu oma kylas mitmed inimesed juba nats tuttavad, tervitavad kõik kogu aeg...näiteks nurga peal putkas myyb yks kena kohalik härra jäätist ja pirukaid. Teismelised tydrukud mängivad õhtuti naabermaja hoovis peitust. Mehed parandavas tänavate ääres kalavõrke ja yhe maja hoovis mängivad nad igal õhtul maas istudes kaarte. Eile õhtupoole käisin pikalt mööda randa jalutamas, naaberkyladesse ka, rannad on siin valdavalr täiesti inimtyhjad, ainult kalurid ja õhtul mõned kohalikud pered tulid jalutama. Kõik on minu osas väga uudishimulikud, lapsed eriti, tulevad kõik juttu tegema ja pilti tegema jne.
Täna oli selles mõttes eriti aktiivne päev, et olin terve päeva paadituuril mööda jõgesid ja kanaleid rohkem sisemaale. Aga ma mõtlen, et kirjutan sellest kõigest pigem homme. Tunnen ennast praegu tõesti tõbiselt ja lähen parem ära tuttu. Homme pikemalt. Pildid eilsest siis.
Esmalt, Marko saatis Goast uudiseid - lisaks rottidele ja lendavatele rebastele on tal nyyd ka lendlehmad. Okok, see väike liialdus muidugi, lehm küll tõesti ei lenda, kuid olemas ta siiski on ja sammus Markole eile rõõmsalt onni. Äkki tuli selle baarikapi lõhna peale? Ma soovitasin, et ta võiks hakata oma lehma uutele turistidele raha eest näitama, et vot on selline koduloom, haruldast India tõugu ja mujal teda tubases majapidamises ei esine, teeniks vähemalt õlleraha välja. Pärast pilt ka.
Aga minu tegemised siis. Alustuseks, hääl hakkab kyll tasapisi taastuma, aga köha on ikka ja nyyd lisaks nohu ka veel...no tõsiselt ära hakkab tyytama kogu see terve reisi haigena yle elamise teema. Aga no kuna midagi teha ka ei ole ja kogu aja voodis vedeleda ei saa, siis ikka toimetan, lihtsalt tyytu on. Eile oli selline chill päev, kolasin siin enda ymbruskonnas läbi kõik kylad ja rannad ja Alleppey linna ka. Linn ei olnud midagi erilist, tavaline suuremat sorti India linn. Kyll aga on siin rannas asuvad kalurikylad väga lihtsal moel nunnud. Praeguseks on siin minu oma kylas mitmed inimesed juba nats tuttavad, tervitavad kõik kogu aeg...näiteks nurga peal putkas myyb yks kena kohalik härra jäätist ja pirukaid. Teismelised tydrukud mängivad õhtuti naabermaja hoovis peitust. Mehed parandavas tänavate ääres kalavõrke ja yhe maja hoovis mängivad nad igal õhtul maas istudes kaarte. Eile õhtupoole käisin pikalt mööda randa jalutamas, naaberkyladesse ka, rannad on siin valdavalr täiesti inimtyhjad, ainult kalurid ja õhtul mõned kohalikud pered tulid jalutama. Kõik on minu osas väga uudishimulikud, lapsed eriti, tulevad kõik juttu tegema ja pilti tegema jne.
Täna oli selles mõttes eriti aktiivne päev, et olin terve päeva paadituuril mööda jõgesid ja kanaleid rohkem sisemaale. Aga ma mõtlen, et kirjutan sellest kõigest pigem homme. Tunnen ennast praegu tõesti tõbiselt ja lähen parem ära tuttu. Homme pikemalt. Pildid eilsest siis.
Helen, lased ehk majaperemehel end arsti juurde viia ja las kuulavad kopsud üle. Kui just tõsisemat haigust ei karda, saad vähemalt kohalikku meditsiinikultuuri kogeda. See peaks just selline eheyja päris olema, mida otsid. Head paranemist!
ReplyDelete