Saturday, January 4, 2020

New Delhi

Muretsemiseks ei ole üldse põhjust - olen elus ja terve ning kolasin tänase päeva nii aktiivselt mööda Delhit, et kirjutamiseks on alles praegu mahti. Lennujaamas aja mõttes isegi oleks õnnestunud, aga see nett seal oli selline ei ela-ei sure. Aga algusest siis.
Eile õhtul Varssavi lennujaamas ootasin oma Delhi lendu loomulikult koos indialastega, suures osas. Ja no mõni asi ei  muutu ikka kunagi....kui ülejäänud rahvas saab enamasti ikka viisakalt oldud, siis  neil pinkide ümbrused ja alused nagu prügimägi, kommipaberid käivad käest ikka laias kaares kohe põrandale maha, muu sodi ka sinna järgi, juba lennujaamas. Ja no ma ise pole ju üldse mitte  mingi eriline puhtusefriik, kannatan päris palju, aga no see  nende räpasus on ikka midagi täiesti ületamatut.
Delhis kohal olles oli mul terve päev aega, kuni oma õhtuse Goa lennuni, seega suundusin linna. Räpasus ja prügimäed muidugi on ikka igal pool, aga muus osas tundub, et nad on vist siin ikka paremuse suunas arenenud. Käisin jalgsi läbi vana Delhi, mida muidu ei soovitata üksikul valgel naisel mitte mingil juhul teha (aga no ma muidugi läksin ikka, sest see kõige huvitavam), sõitsin rikshadega, kauplesin turul...ei midagi hullu. Jah, nad vahivad ja püüavad juttu teha ja pakuvad oma teenuseid jne, aga keegi ei ahistanud. Pühad lehmad oma pühade sitahunnikutega ning kerjused muidugi on ikka, aga ma vist harjunud juba, panin minimaalselt tähele. Eks nad pea ju ka kuskil olema. Isegi ükski rikshamees ei lõbustanud  mind juttudega maha põlenud raudteejaamadest ja suletud  asutustest, ma täitsa pettunud kohe :D Vana Delhi ise on aga muidugi ikka midagi täiesti sõnulseletamatut oma kaoses, milles siiski on ikka mingi oma korrapärasus ja loogika ja asjad toimivad. Seda on üsna võimatu kirjeldada, lisan hoopis pilte, et saaks rohkem aimu. Kohalikud püüavad siin igal sammul minust salaja pilte teha, see on väga lõbus, sest mina teen ju neist ka ja ega ei saa siis pahaks panna. Paljud tahavad ka koos minuga endast pilte teha...olen kehtestanud enda jaoks reegli, et teen pilte laste, naiste ja peredega, meestega  mitte, sest neil olevat kombeks neid pärast pagan teab milleks kasutada. Aga üks noormees täna nii kenasti palus, et tema ema ei oska inglise keelt, kuid tahaks ka minuga pilti, tegime siis koos emaga nunnu perepildi. Mul suur kollektsioon  neid juba. Turvalisusest rääkides, rikshameesteks valin siin teadlikult vanad mehed....noh teate isegi,  miks. Ei ole hullu midagi, kui ise mõistlik olla.
Ilm oli Delhis üllatavalt soe, päikseline ja 18 kraadi. Ainult õhk on ikka metsikult saastatud ja hingata pole midagi, samuti on see mustus igal pool õhus, jääb nahale jne...täna peale paari tundi käimist puutusin korra nägu ja avastasin, et  mustarullid kooruvad juba näolt sellise ühtlase kihina. Muidugi paljud selle peale ilmselt küsivad, et mida siis on vaja minna nii segasesse ja roppu kohta, aga vot on vaja, siit saab teistsuguseid elamusi, eheda, toore, lihtsa, tõelise elu kogemusi. Muide, piltide jaoks ma ei käinud ekstra mingeid hulle  nurgataguseid otsimas, tegu ongi täiesti tavalise eluga linnas. Kuigi jah, eks siin ole ilusamaid piirkondi ka.
Nüüd õhtul lendasin Goasse ja liigun siin homme bussidega lõuna poole, aga sellest homme. Esmalt pildid ja siis panen ennast likku, et seda tolmukorda maha saada. Head ööd!









No comments:

Post a Comment