Oleme hetkel ikka veel Antiguas, aga hakkame kohe varsti liikuma kohaliku ühistranspordiga järgmisesse sihtpunkti Atitlani järve ääres. Kohalikuks ühistranspordiks on siin 50ndatest pärit vanad USA koolibussid, mis on igasugu maalingutega ilusaks tuunitud. Need on ebamugavad, plekist, kolisevad ja plärisevad, aga vägagi vahvad. Rahvasuu kutsub neid chicken busideks, sest kohalikud veavad nende bussidega ühest kohast teise igasugust träna, näiteks ka kanu ja lambaid jms elusloomi. Eks varsti saame näha, milliste tegelastega bussi jagame.
Eilse päeva veetsime veel Antiguat avastades. Lobisesin turgudel kohalike indiaaninaistega ja ostsin veidi nende käsitööd, et neid natukenegi toetada. Jalutasime ja vaatasime arhitektuuri ja lihtsalt kohalikku elu. Siin on väga palju imeilusat koloniaalarhitektuuri, aga palju on ka pooleldi lagunevaid ja hooldamata maju. Sest miks näha vaeva suure tööga, kui seda võib ju ka homme või järgmisel aastal või 10 aasta pärast teha? Nii näiteks nägin kirikut, mille esiseinast on pool puudu, peatänaval ühe kõige maalilisema võlvkaare kõrval on kohe lagunenud räämas maja jne. Aga see ongi see, mis teeb siinse elu huvitavaks. Pluss loomulikult lummav loodus.
Ööbime kodumajutuses, kus meil arvutit ei ole, seega saan ainult moblas blogida. Seepärast ka ei heieta pikka juttu vaid proovin hoopis veel mõned pildid laadida.
Turvalisuse poolest on siin küll kõik bueno. Igal sammul on automaatidega politseinikud ja turvamehed, nendega sõbrunesin ka :) Ma ütleks küll, et näiteks India ja mõned linnad Filipiinidel on olnud kordades hullemad, turvalisuse mõttes. Aga eks oleme sellegipoolest ettevaatlikud.
Nüüd siis peagi kohalikku bussijaama ja chicken busidega seiklema. Mõned pildid eilsest kolamisest ka. Sain tuttavaks kahe kohaliku naisega siin, Irma ja Antoinetta, nad on kõik siin sellised väga malbed ja tagasihoidlikud ja nunnud...maiad siis, mitte latinod. See kangastelgedel kuduv tütarlaps on Antoinetta. Eks ma ju ikka tean neid lugusid ja infot aegadest, mil maiade lemmiktegevuseks oli üksteise ohjeldamatu veristamine jumalatele meeldimise eesmärgil, mistõttu paljud arvavad siisni, et ah eks need indiaanlased kõik ühed suured sadistid ole... noh eks see kultuur kindlasti oligi üsna verejanuline, aga tänapäeval on neil õnneks muud huvid. Näiteks facebook ja twitter ja insta...võibolla kui oleks 400 aastat tagasi pannud maia preester paar pilti oma instagrammi ja saanud 20 000 laiki, oleks ta olnud juba päris veendunud, et ka jumalad teda armastavad, ja siis vast ei viitsigi enam jamada elusatelt vangidelt südame välja kiskumisega :P
Eilse päeva veetsime veel Antiguat avastades. Lobisesin turgudel kohalike indiaaninaistega ja ostsin veidi nende käsitööd, et neid natukenegi toetada. Jalutasime ja vaatasime arhitektuuri ja lihtsalt kohalikku elu. Siin on väga palju imeilusat koloniaalarhitektuuri, aga palju on ka pooleldi lagunevaid ja hooldamata maju. Sest miks näha vaeva suure tööga, kui seda võib ju ka homme või järgmisel aastal või 10 aasta pärast teha? Nii näiteks nägin kirikut, mille esiseinast on pool puudu, peatänaval ühe kõige maalilisema võlvkaare kõrval on kohe lagunenud räämas maja jne. Aga see ongi see, mis teeb siinse elu huvitavaks. Pluss loomulikult lummav loodus.
Ööbime kodumajutuses, kus meil arvutit ei ole, seega saan ainult moblas blogida. Seepärast ka ei heieta pikka juttu vaid proovin hoopis veel mõned pildid laadida.
Turvalisuse poolest on siin küll kõik bueno. Igal sammul on automaatidega politseinikud ja turvamehed, nendega sõbrunesin ka :) Ma ütleks küll, et näiteks India ja mõned linnad Filipiinidel on olnud kordades hullemad, turvalisuse mõttes. Aga eks oleme sellegipoolest ettevaatlikud.
Nüüd siis peagi kohalikku bussijaama ja chicken busidega seiklema. Mõned pildid eilsest kolamisest ka. Sain tuttavaks kahe kohaliku naisega siin, Irma ja Antoinetta, nad on kõik siin sellised väga malbed ja tagasihoidlikud ja nunnud...maiad siis, mitte latinod. See kangastelgedel kuduv tütarlaps on Antoinetta. Eks ma ju ikka tean neid lugusid ja infot aegadest, mil maiade lemmiktegevuseks oli üksteise ohjeldamatu veristamine jumalatele meeldimise eesmärgil, mistõttu paljud arvavad siisni, et ah eks need indiaanlased kõik ühed suured sadistid ole... noh eks see kultuur kindlasti oligi üsna verejanuline, aga tänapäeval on neil õnneks muud huvid. Näiteks facebook ja twitter ja insta...võibolla kui oleks 400 aastat tagasi pannud maia preester paar pilti oma instagrammi ja saanud 20 000 laiki, oleks ta olnud juba päris veendunud, et ka jumalad teda armastavad, ja siis vast ei viitsigi enam jamada elusatelt vangidelt südame välja kiskumisega :P
No comments:
Post a Comment