Hei õhtust! Vahepeal on igasugu asju juhtunud, neist peamine vast see, et eile hilisõhtul lendasin Goa osariigist veel lõuna poole, Kerala osariiki. Sellest kõigest juba peagi. Minust Palolemi randa edasi puhkama jäänud Marko aga oli nii lahke ja informeeris mind eile sellest, et ta on suutnud lõpuks tuvastada bungalow ümber lendavad tundmatud objektid - tegu olevat nimelt India lendrebastega :D Need pole küll need toas lendavad, aga õues maja ümber, nahkhiire moodi, lasevad ennast puuoksale pea alaspidi rippu ja maiustavad puuviljadega. Lendrebaste nägemises võib omajagu süüd olla ka sellel sinu baarikapil, Marko (cheers, tervitused Alleppey'st!), aga mine võta kinni. Lähemalt saab India lendrebastega tutvuda siin:
en.m.wikipedia.org/wiki/Indian_flying_fox
Marko, kui veel näed, teed pilti!
Aga eile siis. Kuna mu lend oli alles õhtul kella 11ajal, oli mul terve pãev aega enda lennujaama organiseerimiseks. Hommikul veel mõnulesin, käisin jalutamas, pildistamas jne....Goa rannad on ilusad küll, elu mõnus ja hea, aga ausalt, mul hakkab üle 3 päeva ikka igav. Tahan näha ja kogeda midagi muud ka kui ainult rand. Jätsin oma müüjanaistega hüvasti ja suundusin bussidega lennujaama poole teele. Hääl läks mul järjest rohkem ära ja kurk valusamaks, kahjuks. Vahepeal nägin teeäärset kalaturgu, kolasin nats ringi Margao nimelises suuremas linnas, vahtisin arhitektuuri...Goa osariik nimelt oli ajalooliselt mitte brittide käes, nagu ülejäänud India, vaid portugallaste. Sellest tulenevalt on mitmel pool ilusaid Portugali stiilis villasid jne, kuid asja teeb huvitavamaks see, et kohalikud ju ei viitsi neid korras hoida ja nii näebki igal pool selliseid pooleldi räämas-lagunenud-võssa kasvanud arhitektuuripärleid. Käisin oma esimese päeva nunnus Bogmalo beachis õhtust söömas ja siis lennujaama. Maandusin kell 1 öösel Kerala osariigis Cochi linnas. Selleks ajaks oli mu köha juba tappev ja kõnevõime päris puudu. Mu taksojuht oli lahe tyyp, pakkus, et lähme kuskile apteeki (kell 2 öösel), mina ikka vaevaliselt vastu, et ei ole vaja, küll ma hommikul lähen otsin mõne...selle peale taksojuht, hoolimata minu arvamusest, tegi ikkagi teel 2 peatust. Ühest putkast läks ostis mulle oma raha eest kurgupastille ja teisest kuuma teed, see oli tõesti väga armas temast.
Ööbisin ühes nunnus väikeses guesthouses vanalinnas ja omanik oli igati meeldiv härra. Hommikul kolistas mul ukse taga ja teatas, et nüüd tuled minuga kööki. Ega vaielda midagi ei olnud, läksin kööki, ja seal oli tema keetnud mu jaoks suure potiga teed, kuhu hulka pani hunniku musta pipart. Nüüd hakkame auru hingama, sain teada :D Ja no oligi, samamoodi nagu ema vanasti tegi meile Heikoga soodaauru, et peadpidi potti ja hingad sisse. Ainult et see kuradi pipar oli ikka hull küll sisse hingata. Tüüp ise seal kõrval aga surus mu pead rohkem pottj ja hoidis juukseid, et need potis ei tolkneks :D Pärast ei pääsenud ma muidu, kui tuli see tee ka sisse juua....kurat, oli hullemast hull küll, aga kõnevõime hakkab tasapisi taastuma küll. Mulle nii meeldib, et näen siin igal pool meeldivalt nunnusid inimesj, vastukaaluks igasugu meediale, kus kogu aeg räägitakse ainult kõikvõimalikust vägivallast, mida Indias ette tuleb. No jah noh, eks vahel on tõesti inetuid intsidente ka, kuna mingi protsent troppe on igal pool, aga mul on tõesti hea meel tõdeda, et enamus inimesi on siiski nunnud :)
Pool päeva kolistasin täna jalgsi mööda Cochi vanalinna, vahtisin inimesi ja arhitektuuri. Cochi on suur sadamalinn, millelon läbi sajandite olnud vürtsikaubanduses oluline roll, on siiani. Suur mereäärne kvartal oli kõik täis igasugu trading poste ja vürtsiladusid jne. Ühe vana maja ukse vahelt nats sisse piiludes nägin, et hoovis maas kuivas igasugust arusaamatut kraami...ja no muidugi oli mul vaja minna oma nina sinna toppima. Selgus, et tegu oli ingverilaoga ning eelenavalt siis ingverit kuivatatakse ja siis veel hakitakse väiksemaks jne. Üks suur hoone oli seest tyhi ja maas põrandal suured ingverikuhjad, kohalikud naised töötasid seal ingverit lõikudes, sõeludes, kotti pakkides jne. Naised olid lahedad, kutsusid mind vaatama ja poseerisid ja näitasid, kuidas töö käib jne. Üks andis mulle pihku jupi seda kuiva ingverit ja ütles, et pista kohe kähku kotti ära, muidu meil ülemus tuleb näeb :D Igatahes on Cochi väga lahe kohaliku atmosfääriga linn ja kindlasti tahan sinna veel minna. Meeldiv vaheldus ka rannale.Millalgi kirjutan vast natuke pikemalt veel sellest atmosfäärist seal. Peale lõunat aga suundusin bussiga veel 2 h jagu edasi lõunasse, Alleppey nimelise linna lähedale. Siin olen mitu päeva paigal. Juba Cochis olles saatis mu siinse kodumajutuse peremees mulle sõnumi, et tere tulemast jne ... aga sulaselges eesti keeles! Ma mõtlesin,et wow, nii lahe personaalne lähenemine, et ju ta google translatega tegi, aga ei...selgus, et paar päeva tagasi peatusid siin samas kohas 2 Eesti kutti, Uve ja Ilja, ning need Uve ja Ilja kirjutasid minu kui järgmise saabuva eestlase jaoks tervitusteksti. Ülilahe. See on seda lahedam, et see majutuskoht siin on kodumajutus, suvalises väikeses külas, linnast 7 km väljas,niisama lihtsalt ei satu inimesed siia majutuma. Kirjutan pärast neile facebooki kaudu tänusõnad, et nende tervitus on kätte saadud. Õhtu sisustasin sellega, et jalutasin küla läbi. Turiste siin pole, elu meeldiv rahulik, mehed tsillivad rannas, parandavad kalavõrke, naised pesevad pesu ja kantseldavad lapsi jne. Homme kavatsen käia läbi kogu rannaäärse ja 7 km kaugusele linna ja tagasi. Meeldiv vaheldus Goa turistimelule. Pildid ka.
en.m.wikipedia.org/wiki/Indian_flying_fox
Marko, kui veel näed, teed pilti!
Aga eile siis. Kuna mu lend oli alles õhtul kella 11ajal, oli mul terve pãev aega enda lennujaama organiseerimiseks. Hommikul veel mõnulesin, käisin jalutamas, pildistamas jne....Goa rannad on ilusad küll, elu mõnus ja hea, aga ausalt, mul hakkab üle 3 päeva ikka igav. Tahan näha ja kogeda midagi muud ka kui ainult rand. Jätsin oma müüjanaistega hüvasti ja suundusin bussidega lennujaama poole teele. Hääl läks mul järjest rohkem ära ja kurk valusamaks, kahjuks. Vahepeal nägin teeäärset kalaturgu, kolasin nats ringi Margao nimelises suuremas linnas, vahtisin arhitektuuri...Goa osariik nimelt oli ajalooliselt mitte brittide käes, nagu ülejäänud India, vaid portugallaste. Sellest tulenevalt on mitmel pool ilusaid Portugali stiilis villasid jne, kuid asja teeb huvitavamaks see, et kohalikud ju ei viitsi neid korras hoida ja nii näebki igal pool selliseid pooleldi räämas-lagunenud-võssa kasvanud arhitektuuripärleid. Käisin oma esimese päeva nunnus Bogmalo beachis õhtust söömas ja siis lennujaama. Maandusin kell 1 öösel Kerala osariigis Cochi linnas. Selleks ajaks oli mu köha juba tappev ja kõnevõime päris puudu. Mu taksojuht oli lahe tyyp, pakkus, et lähme kuskile apteeki (kell 2 öösel), mina ikka vaevaliselt vastu, et ei ole vaja, küll ma hommikul lähen otsin mõne...selle peale taksojuht, hoolimata minu arvamusest, tegi ikkagi teel 2 peatust. Ühest putkast läks ostis mulle oma raha eest kurgupastille ja teisest kuuma teed, see oli tõesti väga armas temast.
Ööbisin ühes nunnus väikeses guesthouses vanalinnas ja omanik oli igati meeldiv härra. Hommikul kolistas mul ukse taga ja teatas, et nüüd tuled minuga kööki. Ega vaielda midagi ei olnud, läksin kööki, ja seal oli tema keetnud mu jaoks suure potiga teed, kuhu hulka pani hunniku musta pipart. Nüüd hakkame auru hingama, sain teada :D Ja no oligi, samamoodi nagu ema vanasti tegi meile Heikoga soodaauru, et peadpidi potti ja hingad sisse. Ainult et see kuradi pipar oli ikka hull küll sisse hingata. Tüüp ise seal kõrval aga surus mu pead rohkem pottj ja hoidis juukseid, et need potis ei tolkneks :D Pärast ei pääsenud ma muidu, kui tuli see tee ka sisse juua....kurat, oli hullemast hull küll, aga kõnevõime hakkab tasapisi taastuma küll. Mulle nii meeldib, et näen siin igal pool meeldivalt nunnusid inimesj, vastukaaluks igasugu meediale, kus kogu aeg räägitakse ainult kõikvõimalikust vägivallast, mida Indias ette tuleb. No jah noh, eks vahel on tõesti inetuid intsidente ka, kuna mingi protsent troppe on igal pool, aga mul on tõesti hea meel tõdeda, et enamus inimesi on siiski nunnud :)
Pool päeva kolistasin täna jalgsi mööda Cochi vanalinna, vahtisin inimesi ja arhitektuuri. Cochi on suur sadamalinn, millelon läbi sajandite olnud vürtsikaubanduses oluline roll, on siiani. Suur mereäärne kvartal oli kõik täis igasugu trading poste ja vürtsiladusid jne. Ühe vana maja ukse vahelt nats sisse piiludes nägin, et hoovis maas kuivas igasugust arusaamatut kraami...ja no muidugi oli mul vaja minna oma nina sinna toppima. Selgus, et tegu oli ingverilaoga ning eelenavalt siis ingverit kuivatatakse ja siis veel hakitakse väiksemaks jne. Üks suur hoone oli seest tyhi ja maas põrandal suured ingverikuhjad, kohalikud naised töötasid seal ingverit lõikudes, sõeludes, kotti pakkides jne. Naised olid lahedad, kutsusid mind vaatama ja poseerisid ja näitasid, kuidas töö käib jne. Üks andis mulle pihku jupi seda kuiva ingverit ja ütles, et pista kohe kähku kotti ära, muidu meil ülemus tuleb näeb :D Igatahes on Cochi väga lahe kohaliku atmosfääriga linn ja kindlasti tahan sinna veel minna. Meeldiv vaheldus ka rannale.Millalgi kirjutan vast natuke pikemalt veel sellest atmosfäärist seal. Peale lõunat aga suundusin bussiga veel 2 h jagu edasi lõunasse, Alleppey nimelise linna lähedale. Siin olen mitu päeva paigal. Juba Cochis olles saatis mu siinse kodumajutuse peremees mulle sõnumi, et tere tulemast jne ... aga sulaselges eesti keeles! Ma mõtlesin,et wow, nii lahe personaalne lähenemine, et ju ta google translatega tegi, aga ei...selgus, et paar päeva tagasi peatusid siin samas kohas 2 Eesti kutti, Uve ja Ilja, ning need Uve ja Ilja kirjutasid minu kui järgmise saabuva eestlase jaoks tervitusteksti. Ülilahe. See on seda lahedam, et see majutuskoht siin on kodumajutus, suvalises väikeses külas, linnast 7 km väljas,niisama lihtsalt ei satu inimesed siia majutuma. Kirjutan pärast neile facebooki kaudu tänusõnad, et nende tervitus on kätte saadud. Õhtu sisustasin sellega, et jalutasin küla läbi. Turiste siin pole, elu meeldiv rahulik, mehed tsillivad rannas, parandavad kalavõrke, naised pesevad pesu ja kantseldavad lapsi jne. Homme kavatsen käia läbi kogu rannaäärse ja 7 km kaugusele linna ja tagasi. Meeldiv vaheldus Goa turistimelule. Pildid ka.
No comments:
Post a Comment