Praeguseks ei ole me juba maganud vist 2 oopaeva, jalad enam hasti ei kanna ja pea ei jaga, aga kuni praeguseni ei ole raatsinud veel ka magama minna. Nyyd varsti, varsti.
OIeme hetkel Peruu pealinnas Limas (taas). Olen sellest linnast juba oma blogis varasemalt kirjutanud, kainud ja nainud ja arvasin, et ega nyyd midagi eriti yllatavat siin enam olla ei saa...aga ikka saab, vabalt :) Nimelt olin siin viimati juba ligi 3 aastat tagasi. Miraflorese linnaosa, koige kenama ja viisakama linnaosa kese on Park Kennedy, selline ilus nunnu roheline park, kus elab palju kasse, ohtuti teevad pensionarid diskot ja suvenuiirimyyjad peavad laata. 3 aastat tagasi oli poole pargi ymber korge roheline aed, kuna kaisid parasjagu mingid ehitus- voi taiendustood. Tana hommikul kohale joudes avastasin, et kolme aastaga ei ole need tood absoluutselt mitte kuhugi liikunud. Ikka sama aed, sama segadus, samas seisus. Mitte midagi pole muutunud. Unfuckingbelievable.
Aga koigest siis algusest. Me muudkui lendasime. Ja kui parasjagu ei lennanud, passisime lennujaamades. Lendasime eilse paeva ja siis ka veel oo. Miami lennul avastasin, et tapselt samade lendudega lendab Peruusse veel 4 eestlast, ning plaanivad labida tapselt sama teekonna. Vennastusime seal siis kenasti ja pajatasime reisilugusid ja jagasime kontakte. Ainult et need 4 on veel hullemad kui meie, nad ei maga isegi mitte Limasse kohale joudes vaid olid endale organiseerinud kohe veel yhe jargmise lennu edasi, Iquitosesse. Pyyavad ilmselt pystitada magamatusehulluse maailmarekordit. Meil Kristaga oli taiesti adekvaatne plaan Limasse joudes veidi magada, aga juhtus nii nagu ikka tavaliselt juhtub hasti labi moeldud plaanidega. Esmaslt otsustasime lennujaamast linna minna mitte taksoga vaid tavalise kohaliku liinibussiga, et kohe algusest peale sulanduda kohalikku kultuuri ja kogeda elu nii, nagu see siin reaalselt on. See oli lahe kogemus ja igati oige otsus. Edaspidi soidame ka selle bussiga, Buss loomulikult oli puupysti rahvast tais, igavene vana logu nagu nad koik siin, ja toimis nii nagu ikka lounamaades...uksel siis keegi tyyp kisab nii kovasti kui suudab, kuhu see buss laheb, ja inimesed siis pyyavad pooleldi soitvale bussile peale ja sealt maha saada. See koik on ok. Kohalikud olid vaga abivalmis, yks hoidis meie kotte (puupysti rahvast tais bussis polnud neid mitte kuskile voimalik panna) ja tadikesed pakkusid istet. Joudsime linna kell 9 hommikul ja laksime oma hotelli, et lopuks ometi kaia dushi all ja veidi magada, kuid seal meid muidugi nii vara veel vastu ei voetud. Leppisime siis kokku, et laheme kolame vahepeal linnas ja tuleme kell 13 tagasi, kui tuba valmis. Aga...vahepeal tuli paike valja ja ilm laks vaga soojaks ja Lima on ju mereaarne linn, meid hakkas kangesti ranna ja ranna-aarsete ilusate parkide poole kiskuma. Algul oli meil plaan kohe hotelli saades veidigi valja magada, aga no paike saras, laine myhises. mu kallid sobrad Eestis muudkui postitasid facebooki pilte ja kurblugusid lume rookimisest talvises Tallinnas...selle peale ei suutnud kohe mitte enda roomustamiseks ja teiste kadedaks tegemiseks randa minemata jatta. Motlesime, et kui on voimalus minna lume rookimise asemel paikesest saravasse randa, ooken korvus myhisemas, siis magamise voib ikka veidikeseks edasi lykata. Nyyd on kell juba pea 11 ohtul, ja kuni praeguseni pole ikka veel magama joudnud. Kolasime siis mooda Lima kaldapealseid ja nautisime suve (ma armastan teid ka, jah). Praeguseks kyll jalad enam vaga ei kanna ja ega ma millestki suurt aru ka ei saa, aga hing on rahul. Hotell on meil igati age, tuba on yyratusuur, laiutame kahekesi neljale inimesele moeldud toas. Homme on plaan minna vanalinna avastama.
Nyyd laheme toepoolest lopuks magama. Head ood. Uued uudised siis homme ohtul. Ja piltmeenutusi meie suureparasest rannapaevast ka :)
Aa, yks lahe asi veel. Sattusime yhte supermarketisse siin ja leidsime igasuguseid tundmatuid soojamaavilju. Puuvilju. Me ei teadnud, osade puhul, mis on mis, ja ostsime prooviks igast sordist midagi. Papaiad ja mangod ma muidugi tunnen ara, aga lisaks tuli valja, et ostsime veel ka vaikest melonit (tseki pealt vaatasime, see kollane lillade triipudega), maracuyat ja siis veel mingit asja, mille nimi mul ikka ei meenu. Kogu see hunnik kokku maksis alla 3 euro. Ja maitses suureparaselt.
OIeme hetkel Peruu pealinnas Limas (taas). Olen sellest linnast juba oma blogis varasemalt kirjutanud, kainud ja nainud ja arvasin, et ega nyyd midagi eriti yllatavat siin enam olla ei saa...aga ikka saab, vabalt :) Nimelt olin siin viimati juba ligi 3 aastat tagasi. Miraflorese linnaosa, koige kenama ja viisakama linnaosa kese on Park Kennedy, selline ilus nunnu roheline park, kus elab palju kasse, ohtuti teevad pensionarid diskot ja suvenuiirimyyjad peavad laata. 3 aastat tagasi oli poole pargi ymber korge roheline aed, kuna kaisid parasjagu mingid ehitus- voi taiendustood. Tana hommikul kohale joudes avastasin, et kolme aastaga ei ole need tood absoluutselt mitte kuhugi liikunud. Ikka sama aed, sama segadus, samas seisus. Mitte midagi pole muutunud. Unfuckingbelievable.
Aga koigest siis algusest. Me muudkui lendasime. Ja kui parasjagu ei lennanud, passisime lennujaamades. Lendasime eilse paeva ja siis ka veel oo. Miami lennul avastasin, et tapselt samade lendudega lendab Peruusse veel 4 eestlast, ning plaanivad labida tapselt sama teekonna. Vennastusime seal siis kenasti ja pajatasime reisilugusid ja jagasime kontakte. Ainult et need 4 on veel hullemad kui meie, nad ei maga isegi mitte Limasse kohale joudes vaid olid endale organiseerinud kohe veel yhe jargmise lennu edasi, Iquitosesse. Pyyavad ilmselt pystitada magamatusehulluse maailmarekordit. Meil Kristaga oli taiesti adekvaatne plaan Limasse joudes veidi magada, aga juhtus nii nagu ikka tavaliselt juhtub hasti labi moeldud plaanidega. Esmaslt otsustasime lennujaamast linna minna mitte taksoga vaid tavalise kohaliku liinibussiga, et kohe algusest peale sulanduda kohalikku kultuuri ja kogeda elu nii, nagu see siin reaalselt on. See oli lahe kogemus ja igati oige otsus. Edaspidi soidame ka selle bussiga, Buss loomulikult oli puupysti rahvast tais, igavene vana logu nagu nad koik siin, ja toimis nii nagu ikka lounamaades...uksel siis keegi tyyp kisab nii kovasti kui suudab, kuhu see buss laheb, ja inimesed siis pyyavad pooleldi soitvale bussile peale ja sealt maha saada. See koik on ok. Kohalikud olid vaga abivalmis, yks hoidis meie kotte (puupysti rahvast tais bussis polnud neid mitte kuskile voimalik panna) ja tadikesed pakkusid istet. Joudsime linna kell 9 hommikul ja laksime oma hotelli, et lopuks ometi kaia dushi all ja veidi magada, kuid seal meid muidugi nii vara veel vastu ei voetud. Leppisime siis kokku, et laheme kolame vahepeal linnas ja tuleme kell 13 tagasi, kui tuba valmis. Aga...vahepeal tuli paike valja ja ilm laks vaga soojaks ja Lima on ju mereaarne linn, meid hakkas kangesti ranna ja ranna-aarsete ilusate parkide poole kiskuma. Algul oli meil plaan kohe hotelli saades veidigi valja magada, aga no paike saras, laine myhises. mu kallid sobrad Eestis muudkui postitasid facebooki pilte ja kurblugusid lume rookimisest talvises Tallinnas...selle peale ei suutnud kohe mitte enda roomustamiseks ja teiste kadedaks tegemiseks randa minemata jatta. Motlesime, et kui on voimalus minna lume rookimise asemel paikesest saravasse randa, ooken korvus myhisemas, siis magamise voib ikka veidikeseks edasi lykata. Nyyd on kell juba pea 11 ohtul, ja kuni praeguseni pole ikka veel magama joudnud. Kolasime siis mooda Lima kaldapealseid ja nautisime suve (ma armastan teid ka, jah). Praeguseks kyll jalad enam vaga ei kanna ja ega ma millestki suurt aru ka ei saa, aga hing on rahul. Hotell on meil igati age, tuba on yyratusuur, laiutame kahekesi neljale inimesele moeldud toas. Homme on plaan minna vanalinna avastama.
Nyyd laheme toepoolest lopuks magama. Head ood. Uued uudised siis homme ohtul. Ja piltmeenutusi meie suureparasest rannapaevast ka :)
Aa, yks lahe asi veel. Sattusime yhte supermarketisse siin ja leidsime igasuguseid tundmatuid soojamaavilju. Puuvilju. Me ei teadnud, osade puhul, mis on mis, ja ostsime prooviks igast sordist midagi. Papaiad ja mangod ma muidugi tunnen ara, aga lisaks tuli valja, et ostsime veel ka vaikest melonit (tseki pealt vaatasime, see kollane lillade triipudega), maracuyat ja siis veel mingit asja, mille nimi mul ikka ei meenu. Kogu see hunnik kokku maksis alla 3 euro. Ja maitses suureparaselt.
No comments:
Post a Comment