Lisan juurde 05.11 hommikul, laupaeval. Kirjutasin selle postituse eile ohtul, aga just enne postitamist meie arvuti crashis ja ma ei saanudki midagi postitada. Nyyd uuele katsele, Ja mingi jama on ikkagi selle arvutiga, paneb omaloominguliselt mul siin osad tahed suureks ja mingid suvalised sonad suurte tahtedega, ma ei oska seda kuidagi fixida, las olla. Ehk siis ma ei ole reisi valtel dysgraafiks taandarenenud vaid see paganama arvuti...
Tere ohtust ... meil siin nimelt alles ohtu.
Veetsime tana terve paeva Lima kesklinnas ja vanalinnas, Hommikul sattus meile suureparane taksojuht (linn on suur, vahemaad pikad, takso odav, seega yhest piirkonnast teise saamiseks on ikka taksot vaja). Tal oli kange isu minuga hispaania keeles lobiseda ja lopuks leppisime temaga kokku, et on meie teenistuses ka pyhapaeva hommikul, kui on vaja lennujaama saada, et Iquitosesse lennata. Kuna meie lend on seekord hommikul vara, siis ei tule liinibuss seekord kone alla ja nyyd on meil tanu taksojuhile ka see asi organiseeritud. Lisaks pakkus ta ka homseks valjasoitu 50 kilomeetrit Limast lounasse, kus pidid palju ilusamad rannad olema, aga selle jatame vahele. Siin on ka ilus ja ei hakka raiskama raha.
Tanase paeva tippsyndmus oli aga kahtlemata vanalinnas toimunud pommiintsident. Ennetavalt, meiega on kõik korras praegu. Aga siis action ise. Jalutasime vanalinnas rahulikult Plaza de Armase Poole (linna keskväljak, nagu meil Raekoja plats), kui nagime, et eespool toimub mingi aktsioon. Rahvas ja kisa ja moll ja politsei. Lahemale joudes selgus, et tegu mingi poliitilise protestimiitinguga. Tee oli suletud, rahvas vehkis plakatitega ja karjus vaheldumisi midagi demokraatiast ja jumalast. Politsei oli taies varustuses ka kohal. Me muidugi jaime sinna vahtima, et ponev ja mis yldse toimub ja edasi Saab, moned kohalikud samamoodi. Kuni korraga oli yhel protestijatest pomm. Me ei saanud esialgu ikka veel aru, see tundus nagu raketilasu moodi, et keegi lihtsalt tegi efekti mottes pyrotehnikat juurde, heli oli sama ja midagi nagu lendas ohku ka. Aga see oli mingi gaasipomm ilmselt, ma tapselt ei teagi. Rahvas pani jooksu, politsei krabas meil varrukast ja kaskis joosta yhes kindlas suunas. No me siis jooksimegi, aga see gaas oli juba igale poole levinud nii, et oli juba nats hilja. Silmad vottis pimedaks ja hasti hasti valusaks ja paiste. Meile mojus natuke erinevalt Kristaga ... minul vottis kergelt iiveldama, lisaks silmadele, Krista ytles aga, et tal pigem laks igale poole posekoopasse ja seal oli valus. Maabusime mingi byroohoone ees trepil, et nats ennast koguda , yks naine tuli ja lasi meid oma vetsu kylmä veega silmi pesema. Umbes poole tunniga hakkas parem ja laksime ikka tagasi uudistama, mis toimub, Jama lugu kyll, aga ponev siiski ka, JA adrenaliin mollab, Enam muidugi ei toimunud suurt midagi, Peale selle, et miiting oli aetud kuskile kaugemale ja koik kohad olid politseinikke tais, kohal oli ka kiirabi. Tegin yhe vaikese videoklipi ka, aga see oli siis enne seda, kui yldse midagi toimuma Hakkas. Pyyan seda siia laadida hiljem. Kokkuvottes, adrenaliinilaks on nyyd kyll kogu reisi peale ette juba olemas.
Peale gaasipommi loost toibumist kolasime labi suurema osa vanalinnast ja shoppasime kohalikku kasitood koju kaasa. Kaisime soomas yhe Laheda vanapapi restos, kes armastas samuti lobiseda ja raakis mulle, kuidas tema armastab Kuuba muusikat ja hakkas mulle vahepeal demonstreerima, kuidas tema selle jargi tantsib (telekas mangis tal mingi Kuuba band). Vaatasime vanalinna ja jalutasime igal pool. Naljakaid veidrusi hakkas silma, naiteks avastasime, et yhes kohas oli maja, mille esimesel korrusel oli kasiino ja kohe selle kohal, teisel korrusel, notaribyroo. Lisaks nagin draamateatrit, mis asub kohaliku supermarketi a la Saastumarket teisel korrusel.
Appi mul on ikka taiesti korini sellest arvutist, mis on kogu mu eilse teksti ara kakkinud. Aitab kyll. Pyyan veel panna paar pilti ja video eilsest actionist enne pommi. Ja siis viimast paeva veel Limat avastama.
See viimane pilt on nats udune ja sudune, aga postitan ikkagi. Sest tegelikult suurem osa Limast ongi selline, tavalised inimesed siin elavadki paris vaestes tingimustes. Ja video laadimise jaoks on see arvuti ka liiga aeglane.
Tere ohtust ... meil siin nimelt alles ohtu.
Veetsime tana terve paeva Lima kesklinnas ja vanalinnas, Hommikul sattus meile suureparane taksojuht (linn on suur, vahemaad pikad, takso odav, seega yhest piirkonnast teise saamiseks on ikka taksot vaja). Tal oli kange isu minuga hispaania keeles lobiseda ja lopuks leppisime temaga kokku, et on meie teenistuses ka pyhapaeva hommikul, kui on vaja lennujaama saada, et Iquitosesse lennata. Kuna meie lend on seekord hommikul vara, siis ei tule liinibuss seekord kone alla ja nyyd on meil tanu taksojuhile ka see asi organiseeritud. Lisaks pakkus ta ka homseks valjasoitu 50 kilomeetrit Limast lounasse, kus pidid palju ilusamad rannad olema, aga selle jatame vahele. Siin on ka ilus ja ei hakka raiskama raha.
Tanase paeva tippsyndmus oli aga kahtlemata vanalinnas toimunud pommiintsident. Ennetavalt, meiega on kõik korras praegu. Aga siis action ise. Jalutasime vanalinnas rahulikult Plaza de Armase Poole (linna keskväljak, nagu meil Raekoja plats), kui nagime, et eespool toimub mingi aktsioon. Rahvas ja kisa ja moll ja politsei. Lahemale joudes selgus, et tegu mingi poliitilise protestimiitinguga. Tee oli suletud, rahvas vehkis plakatitega ja karjus vaheldumisi midagi demokraatiast ja jumalast. Politsei oli taies varustuses ka kohal. Me muidugi jaime sinna vahtima, et ponev ja mis yldse toimub ja edasi Saab, moned kohalikud samamoodi. Kuni korraga oli yhel protestijatest pomm. Me ei saanud esialgu ikka veel aru, see tundus nagu raketilasu moodi, et keegi lihtsalt tegi efekti mottes pyrotehnikat juurde, heli oli sama ja midagi nagu lendas ohku ka. Aga see oli mingi gaasipomm ilmselt, ma tapselt ei teagi. Rahvas pani jooksu, politsei krabas meil varrukast ja kaskis joosta yhes kindlas suunas. No me siis jooksimegi, aga see gaas oli juba igale poole levinud nii, et oli juba nats hilja. Silmad vottis pimedaks ja hasti hasti valusaks ja paiste. Meile mojus natuke erinevalt Kristaga ... minul vottis kergelt iiveldama, lisaks silmadele, Krista ytles aga, et tal pigem laks igale poole posekoopasse ja seal oli valus. Maabusime mingi byroohoone ees trepil, et nats ennast koguda , yks naine tuli ja lasi meid oma vetsu kylmä veega silmi pesema. Umbes poole tunniga hakkas parem ja laksime ikka tagasi uudistama, mis toimub, Jama lugu kyll, aga ponev siiski ka, JA adrenaliin mollab, Enam muidugi ei toimunud suurt midagi, Peale selle, et miiting oli aetud kuskile kaugemale ja koik kohad olid politseinikke tais, kohal oli ka kiirabi. Tegin yhe vaikese videoklipi ka, aga see oli siis enne seda, kui yldse midagi toimuma Hakkas. Pyyan seda siia laadida hiljem. Kokkuvottes, adrenaliinilaks on nyyd kyll kogu reisi peale ette juba olemas.
Peale gaasipommi loost toibumist kolasime labi suurema osa vanalinnast ja shoppasime kohalikku kasitood koju kaasa. Kaisime soomas yhe Laheda vanapapi restos, kes armastas samuti lobiseda ja raakis mulle, kuidas tema armastab Kuuba muusikat ja hakkas mulle vahepeal demonstreerima, kuidas tema selle jargi tantsib (telekas mangis tal mingi Kuuba band). Vaatasime vanalinna ja jalutasime igal pool. Naljakaid veidrusi hakkas silma, naiteks avastasime, et yhes kohas oli maja, mille esimesel korrusel oli kasiino ja kohe selle kohal, teisel korrusel, notaribyroo. Lisaks nagin draamateatrit, mis asub kohaliku supermarketi a la Saastumarket teisel korrusel.
Appi mul on ikka taiesti korini sellest arvutist, mis on kogu mu eilse teksti ara kakkinud. Aitab kyll. Pyyan veel panna paar pilti ja video eilsest actionist enne pommi. Ja siis viimast paeva veel Limat avastama.
See viimane pilt on nats udune ja sudune, aga postitan ikkagi. Sest tegelikult suurem osa Limast ongi selline, tavalised inimesed siin elavadki paris vaestes tingimustes. Ja video laadimise jaoks on see arvuti ka liiga aeglane.
No comments:
Post a Comment