Tuesday, February 4, 2020

And the road becomes my bride!

Nonii, nagu lubatud sai, siis nüüd uutele teedele. Väike erutusevärin sees, lendame täna Kirstiga Amsterdamist läbi Mexico City Costa Ricasse ja sealt 2 päeva hiljem juba bussiga Nicaraguasse edasi. Mina olen teel täpselt kuu aega, Kirsti aga istutan 2 nädala pärast Nicaragua pealinnas Managuas lennukile ning tuleb veidi varem koju. Ehk siis 2 nädalat seikleme koos Kirstiga, 2 üksi. Täna hommikul lendasime Amsterdami ja kolasime siin päev otsa linnas ringi, nüüd teeme lennujaamas oma pika lennuni aega parajaks. Amsterdamist pole nagu enam midagi uut ja huvitavat rääkida - nägime päikest, vihma, kanaleid, tulpe, sooja 7 kraadi...nagu ikka. Naiste värk, muidugi sattusime shoppama. Krista ju ikka alati naerab, et Helen shoppab igal reisil esimese kahe päevaga kogu raha maha ja siis on hambad...saan Kristat rõõmustada tõdemisega, et tal on absoluutselt õigus. Ainult et seekord suutsin ma suure hulga raha maha shopata juba isegi enne esimest päeva st enne kohale jõudmist 😀 No mis sa teed, kui on vaja 😀
Aaa, see koroonaviirus möllab ju ilmas ja osad teist palusid update’i, et mis olukord valitseb lennujaamades. Vastus - absoluutselt mitte mingisugune olukord ei valitse. Ei Tallinna ega Amsterdami lennujaamas ei ole ma näinud mitte mingit infot, kontrolli, näomaskidega inimest. Kõik on täitsa tavaline ja paanikaks pole põhjust. Nüüd õhtul nägime tegelt esimest korda terve päeva jooksul 2 näomaskidega Lõuna-Korea turisti. Kirsti ema loomulikult oli mures ja andis hoolitsevalt  meile kaasa võtmiseks 2 näomaski, et peaksime neid kandma. Kirsti ütles, et peitis need kodus kuskile kenasti ära ja ütles emale hingerahuks, et jaa jaa maskid on ilusti kaasas. Tegelt on kahju, sest mul tuli idee, et need maskid võiksid ju täitsa vahvad olla, saaksime nendega igal pool lõbusaid selfie’sid teha, Nicaragua randades ja saartel ja vihmametsas jne 😀 Aga no ei ole maske.
Erilisi uudiseid hetkel veel ei ole ja eks na kirjutan pikemalt homme peale Costa Ricasse kohale jõudmist. Igaks juhuks infoks, et Costa Rica ja Nicaragua asuvad Kesk-Ameerikas selles kitsas osas, Panamast veidi põhja pool. Ja et miks sinna minna? Aga miks mitte minna? Mulle on kutsuv iga käimata tee ja seal peaks olema kaunis loodus, vulkaanid, vihmametsad, vanad linnad, lumivalge liivaga rannad väikestel paradiisisaartel...ikka tuleb minna.
Kirsti näomaskide peitmise aktsioonist tulenevalt ei ole ette näidata ühtegi põnevat pilti meist koroonaviiruse vastastes näomaskides, seega peate leppima tavalise Amsterdami vaatega. Praegu head õhtut ja esimesed põnevamad uudised juba soojalt maalt.

No comments:

Post a Comment