Saturday, February 9, 2019

Guatemala, mi amor! 😀

Tulime tĂ€nahommikuse bussiga Belize Cityst tagasi Guatemalasse, linna nimega Flores. Flores on nunnu vĂ€ike vĂ€rviline saarekujuline linn jĂ€rve kaldal PĂ”hja-Guatemalas ja pĂ”hiline pĂ”hjus, miks siia tullakse, on see, et siit on ca 60 km riigi suurima vaatamisvÀÀrsuse, maiade iidse linna Tikalini. Eriline nali on see, et esimese asjana bussist maha kobides nĂ€gime mööda jalutamas Liisi 😀 Maailm on ikka vĂ€ike. Peale yhist paadisĂ”itu ning chicken busi Placenciasse lĂ€ksid meie teed lahku, Liis lĂ€ks kuskile mujale majutuma ja arvasime, et enam ei kohtu. Aga selgus, et tema oli sama teed kĂ€inud ja tulnud siia tĂ€na hommikul varasema bussiga. Nii vahva elamus on sĂ”ita bussiga lĂ€bi dĆŸungli ja mĂ€gede ja istanduste, teise riiki, ja seal ikka jĂ€lle kohata tuttavat eestlast.
Aga esmalt natuke Belizest. Olen siin veidi kurtnud, aga tegelikult ma ei taha kuidagi Belize’le liiga teha. Belize on vĂ€ike riik, pindalalt veidi vĂ€iksem kui Eesti, ja vĂ€ga hĂ”redalt asustatud, rahvaarv oli midagi 200-300 tuhat. Belize on tĂ”epoolest vapustavalt kauni loodusega, siin on imeilusad rannad, korallrifid, vihmametsad, metsikud jĂ”ed ja kosed ja loomad-linnud...nĂ€gime lihtsalt niisama ringi sĂ”ites paarituvaid kilpkonni, roosasid flamingosid, meritĂ€hti, suuri iguaane...Belize on yleni roheline. Eile bussis rÀÀkis yks kohalik must rastamees mulle (I am the reeeeeal ganja maaan, he said), et nad on tegelikult siin ise veidi mures, et ameeriklased muudkui ostavad siia maad ja kinnisvara ja muudkui ehitavad, hĂ€vitades metsa ja loodust. See tegelikult ongi see, mis mind Belize puhul veidi hĂ€irib - igal pool mingd Walmarti sarnased USA martid ja söögikohad a la Wendy’s vĂ”i Denny’s jne. Kallid hinnad. Lollidemaa stiilis villad, kui samas kĂ”rval elab kohalik rahvas hurtsikutes. See maa vĂ”iks olla imeline, kui ei oleks seda USA teemat. Muidugi kohalik rahvas Belizes on valdavalt mustanahaline ja valdavalt alati purjus ja pilves. Kui kedagi mu rassistlikud vaated hĂ€irivad, siis vĂ”ib vabalt lugemise katki jĂ€tta, aga ausalt - mul on tĂ€iesti siiber purjus, pahupidi silmadega neegritest. See teema algas juba Livingstonis. Belize on ilus ja mul on hea meel, et siia tulime, ja kui kellelgi on veel piisavalt palju raha (mul ei ole 😜), et vĂ”tta erinevaid tuure vihmametsa ja saartele, vĂ”ib Belize olla lihtsalt fantastiline. Olen kĂ€inud, nĂ€inud, ja see on vÀÀrt kogemus, aga jah, see ei ole pĂ€ris minu riik. Guatemala seevastu on absoluutselt erakordne igas mĂ”ttes. Ylimalt rahustav oli hakata yle piiri tagasi sĂ”ites nĂ€gema vaeseid, kuid rahulikke maiade kylasid, naisi jĂ”es pesu pesemas ja lapsi kala pyydmas. Tunnen ennast siin vĂ€ga turvaliselt. Jah, rahvas elab siin veel vaesemalt kui Belizes, aga ei ole ohtu, et mingid purjus ganjamanid tyytavad igal sammul. Maiad on vastupidi vĂ€ga tagasihoidlikud ja viisakad. Olen teinud vĂ€ga palju pilte kohalikest inimestest, igasuguseid huvitavaid inimesi liigub, varsti saan vist galerii ainult portreedest teha.
Flores on ysna vĂ€ike ja vĂ€ga nunnu linn. Meie ööbimine on seekord suure rĂ”duga, vĂ”rkkiikedega rĂ”dul, vaatega yle terve jĂ€rve (maksab ikka ainult 10 eurot inimese kohta, yks öö). Ideaalne puhkuse lĂ”petuseks. Ei kuskil mingeid Walmarte ega Wendy’sid. Jalutasime tĂ€na siin lĂ€hedal kylas, sĂ”ime kohaliku proua valmistatud kodust toitu, pooled inimesed on juba natuke tuttavad.
Andku tĂ”sised ajaloohuvilised mulle nyyd andeks, aga kaalusime seda asja Kristaga igat pidi ja otsustasime, et ei lĂ€he homme Tikali, kuigi selline oli algne plaan. Heve ja Terje tĂ”usevad homme öösel, et startida öösel kell 3 bussiga Tikali ja nĂ€ha seal pĂ€ikesetĂ”usu. Aga esiteks on see vĂ€ga kallis ettevĂ”tmine ja meil hakkab raha lĂ”ppema. Teiseks kĂ€isime alles mitte vĂ€ga ammu Peruus ja nĂ€gime juba inkade asju ja Machu Picchut. Olen Equadoris ja PĂ”hja-Peruus nĂ€inud erinevate indiaanirahvaste muistseid linnu, nii et minu jaoks ei ole veel yhe nĂ€gemine hetkel primaarne. Ja muidugi hakkab reis juba peagi lĂ”pule jĂ”udma ning ma tunnen, et tahaks vahelduseks korra lihtsalt hinge tĂ”mmata, ja Flores on ideaalne koht, kus kiikuda jĂ€rve kaldal oma vĂ”rkkiiges, vaadata minevaid ja tulevaid kaluripaate ja kuulata muusikat...Seega meie Kristaga veedame homse pĂ€eva puhates ja Florest avastades. Kui Tikalis kĂ€imata, siis ongi hea pĂ”hjus kunagi uuesti Guatemalasse tulekuks 😊
Guatemala on minu jaoks kuidagi vÀga vÔluvalt kontrastne. Jah, yhest kyljest on ta natuke karm ja ohtlik, st vÔib seda olla, kui ei ole korralikku eeltööd teinud ja ei tea, kuidas kÀituda. Aga teisest kyljest elavad siin maailma siiraimad, lihtsaimad, kylalislahkeimad inimesed yldseLoodusega on sama lugu...vulkaanid purskavad, maa vÀriseb (ca 2 nÀdalat tagasi alles oli siin ysna tugev maavÀrin), teed on kitsad ja mÀgised vÔi puuduvad yldse, aga kes sellest hoolimata vaevub syvenema, saab tasuks lihtsalt kirjeldamatud elamused...
Liis rÀÀkis siin veel yhe laheda loo, mida ta kuulis kohalikelt Atitlani jÀrve ÀÀres. Esialgu on see selline kylajutu tasemel, ma pean natuke googeldama ja uurima, aga story on umbes jÀrgmine. Yks kohalik sukelduja, kylamees Atitlani jÀrve ÀÀres, leidis kord sukelduses jÀrve pÔhjas olevat muistse maiade linna. Ta ei öelnud selle kohta kellegi midagi, aga hakkas ise salaja seal vÀga tihti sukeldumas kÀima ja iga kord vÔttis sealt ikka midagi kaasa ka, tassides niimoodi umbes aasta jooksul pÀris suure hulga maiade iidset varandust endale koju kuuri alla. Nyyd olevat see kuidagi ikka vÀlja tulnud, ma ei tea siis, kas ta ise lÔpuks ikka lobises vÔi sai keegi kuidagi muud moodi aru. Igatahes nyyd olevat National Geographic jne asjal jÀlil ja peagi peaks igal pool hakkama tulema infot Atitlani jÀrve pÔhjast leitud maiade linna kohta. Nat Geo pidi hakkama tulema dokki tegema. PÔnev.

Ok lisan mĂ”ned pildid tĂ€nasest pĂ€evast, taaskord Guatemalast siis :) Tegin siin just yhe video ka, meie rĂ”dult, aga ma pole kindel, et selle laadimine Ă”nnestub. Eks te siis pĂ€rast ise nĂ€ete, on video vĂ”i ei ole 😊









1 comment: