Laiskus tuli peale

Tana on Limas pilves ilm ja natuke on isegi vihma lohna ohus, mis on mulle taielik onnistus, kuna sain eile mooda kallast ja parke kolades tohutu paikesepoletuse, naen valja nagu Punanina Rudolf, ainult et punane pole mitte ainult nina vaid koik kohad. Hostelis juba koik ahhetasid seal ja vaene vaike Brenda pidi peaaegu et hakkama kiirabi kutsuma :D Pidin ikka kovasti seletama, et nii valgete inimeste puhul sellist asja ikka juhtub. Tegelikult on mul laiskus kallal, voibolla olen siin paari paevaga juba liiga palju ringi rahmeldanud. Peaks minema vanalinna vaatama, aga kuidagi nagu ei viitsi eriti. Vaatab, longin nats niisama ringi ja vaatan, kuhu jalad suunduvad. Eile oli selles mottes tore paev, et sain ometi yksi ringi luusida, igasugu kylje alla ujuva tyybid ei olnud seekord vaga jarjekindlad ja vahpeal ma teesklesin eriliste tyytuste puhul, et ma ei oska ei inglishit ega hispanjoli, seletasin eesti keeles suvalisi asju, mis pahe tuli:P Nad pidasid mind ilmselt poolearuliseks ja leidsid, et pole motet jamada :P Ohtupoole kohtasin siiski ka yhte igati vahvat inimest, kellega kaisime votsime ohtul vaikesed olled ja raakisime meeldivalt juttu. Kui eelmine oli narkodiiler, siis see oli 50ndale eluaastale liginev syvaveetuuker - inimene, kes teeb ehitustoid mere pohjas, naiteks ehitab tunneleid, gaasitorusid, ma ei maletagi koik, misasju seal vee all veel ehitatakse. Naftapuurtorne ka. Otstavaks sai see, et kuigi tyyp on Limast parit, on ta alates 17ndast eluaastast elanud Californias ja igal pool mujal maailmas, kus vee all midagi ehitada saab, seega on tal briljantne ideaalse haaldusega inglise keel. Olin voimalusest kuulda korralikku head keelt nii vaimustatud, et votsin hoobilt kutse vastu. Filoloogide vark :P Kohalik Peruu olu oli hea ja kokkuvottes nautisin veidi intelligentsemat vestlust kui narkodiileritega....kelle peole ma ei lainud loomulikult. Kurat neid teab, lasevad seal ajaviiteks ennast voi kedagi teist maha vahepeal vms. Kuna sellel sukeldujal oli lappar ja tuli valja, et talle meeldivad AC/DC jms rokkbandid, siis tutvustasin talle Metsatolli ja Tanel Padarit, tyyp oli vaimustuses ja lubas Metatolli andunud austajaks hakata ja kui Toll veel kuskil USAs tuuritab, siis kindlasti kontserdile. Olen andnud oma panuse ja tekitanud maailma yhe fanni juurde :D Tegelikult peab ytlema, et Lima on vaga vahva ja ka ilus linn, vahemalt siinne piirkond. Eks siin ole ka hullemaid kohti,aga koleturismi ma yksi vast siiski harrastama ei hakka. Mere aar on kilomeetrite kaupa aaristatud parkidega, koik oitseb ja lohnab, on korralikud jalutusted, elamukvartalid on ilusad, aedadega, jalutaja paradiis. Ma ei tea, mitukymmend km eile maha voisin kolistada. Ohtul laksin Kennedy Parki, mis on siin selline keskne koht linnas, suur park, kus paeval inimesed niisama hangivad, ohtul aga toimuvad igasugu happeningid ja turg. Eile oligi suur happening - seal on selline vaikese platsi voi staadioni moodi koht, kuhu tuli kohale diskor, pani latino tantsumusa mangima ja kohalik rahvas kukkus keset platsi tantsu vihtuma, kes ei tahtnud ise, vaatas pealt, ja koigil oli lobu laialt. Tegin moned videod ka, aga ei viitsi hakata yles laadima praegu. Probleem muidugi tekkis sellega, et kohalikud poisid tahtsid koik kutsuda mind baari, aga vanapapid tantsima - ytlesin neile eesti keeles, et mul on puujalad ja ma tantsida ei oska, mojus hasti :D Aga ma nyyd veel natuke jalutama, kuna tana on pilves ja vihmale kiskuv, siis on hea ilm arvestades mu paikesepoletust. Adios!

Maailma loomaaed on kirju

Tere hommikust taas koigile mu grafomaania austajatele :) Lima on taitsa vahva linn. Kuigi mereaarne, ei ole mina siin veel mingeid eriti ilusaid liivarandu ega yldse kena randa nainud, ujuma ei kipu, koik on kruusane ja vesi ka nii 20 kraadi kogu aeg, ilmselt sellest, et ohtul-oosel on mere aares ikka paris kylm. Aga Lima on selline kergelt kaljupealne linn ja mooda kallast laheb mere aares pikalt parke ja aedu tais jalutustee, mis on vage kaunis, ja vaated ookeanile lummavad. Minule kui kroonilisele jalutamishullule igati sobiv. Eile jain natuke ohtu ja pimeda peale seal mere aares ja siis olid vaga voimsad lained vastu kajusid, paris muljetavaldav. Vanalinna pole veel joudnud, vast siis homme, esialgu on siingi veel ilus ja huvitav. Aga eile siis...mulle haakis kylge see tundengipoiss ja ykskoik kuhu ma laksin, arvas tema, et tal on ka vaja just tapselt sinna minna. Lopuks, kui hakkasin mere poole minema ja nagin, et ta ikka sabas, siis loin kaega ja motlesin, et ok las olla, oskab vahemalt inglise keelt ja vahest kuuleb midagi huvitavat. Ja oi kui palju huvitavat ma kuulsin :D Tyyp on 20, hindasin vanust suht oigesti. Aga kui joudsime mereaarsesse parki, arvas tema millegiparast, et on sobiv aeg raakida mulle ara kogu oma senine elulugu ja ma siis kuulasin huviga. Kuna selle kohta saab oelda vaid, et maailma loomaaed on toepoolest vaga kirju, siis jagan seda elulugu lyhidalt. 15-aastaselt jattis kutt kooli pooleli ja hakkas narkodiileriks, kuna vanemad tyybid lubasid, et nii saab palju raha ja lobus on ka. Tyyp hakkaski narkodiileriks, oligi kogu aeg vaga palju raha ja lobus oli ka, lisaks tombas ise ka igasugust kraami, mida katte sai. Tama sai omakorda kraami mingi Kuuba sobra kaest. Siis laks asi jamaks ja politsei hakkas neid tyytama, Limas olid mingid haarangud ja tema Kuuba semu lasti maha. Tyybi enda autot tulistati ka ja osa tyype lasti maha, teda onneks mitte. Peale seda ta arvas, et tuleks minna voorutusravile ja jama lopetada ja seda ta tegigi (vaidetavalt...u never know with those guys). Siis jattis ta pruut ta maha ja ta motles, et kui tal vanadest narkoaegadest juba relv alles on, siis voiks ennast sellega maha lasta, aga vanaisa sattus peale ja ytles, et mida kuradit, maailmas on 3,5 miljardit naist ja sa motled siin ennast mingi yhe parast ara tappa. Tubli vanaisa. Peale seda laks kutt ylikooli ja kaibki seal praegu. Tema suurim soov, mille ta lubas varsti teoks teha, on lasta tatoveerida oma olale suurelt oma ema nimi ja moned lillekesed lisaks :D Ei taipa, mis teema meestel nende emadega kogu aeg.. :D Otse loomulikult arvan ma, et sellest loost on mingi osa tode, aga enamus blondiini peibutamiseks valja moeldud, et oleks huvitavam. Aga...u never know. Eelistan vaadata maailma avatud silmadega ja sellised asjad ikka avardavad silmaringi. Lopuks, kui ta oli saanud oma loo ara raakida, sain tast lahti ka, akki oli mingi suhtlemisvaegus. Tana ohtul olevat neil sopradega mingi trance-techno pidu, kuhu ma ka olen kutsutud, aga ma ei lahe...kurat teab, mis vahvat narkot keegi kuskil jalle tombab voi joogi sisse sokutab. Lahen selle asemel nyyd hoopis jalle rannikut avastama, loodetavasti tana ilma sellise seltskonnata.

Lima

Olen olnud Limas linna peal kolamas praeguseks umbes pool tundi ja midagi tuleb ilmselt teisiti teha. Panna selga koledamad riided (mul enam koledamaid pole,niigi panin katkised teksad ja lohvaka t-sargi irw) ja varvida juuksed mustaks vms. Igal sammul on mingi tyyp, kes midagi hoikab, vilistab, kommenteerib, teeb juttu vms. Laksin istusin parki maha ja esimese 3 minutiga ujus kylje alla mingi tyyp juttu tegema. Viisakusest siis veidi tegingi juttu, tegu mingi tudengiga, kellel praegu koolivaheaeg, aga lopuks nagin paaseteed - pargi korval netikohvik, ytlesin, et mul vaja sinna minna tahtsaid asju ajama, tema kohe, et vot just sinna on temalgi vaja tapselt praegu minna. Nyyd istub mul siin kuskil korvalkabiinis. Ilmselt saan tast lahti nii, et ytlen talle, kui vana ma pariselt olen :P Tema on ca 18, ma arvan :P Yhte lahedat tydrukut Hispaaniast kohtasin ka, kes on mitu korda Tallinnas kainud, see on vaga positiivne erand. Ja hostelis jagan tuba tytarlapsega Argentiinast, kellel nimeks Brenda. Ta on vaga nunnu ja raakisin talle seriaalist Beverly Hills 90210, kus keegi peategelane Brenda oli kuum tegija, aga ta polnud sellest kuulnud. Argentiinas ilmselt pole seda siis naidatud voi on ta selleks liiga noor. Inglishit siin keegi eriti ei oska, peale mu uue liigagara sobra pargist,ja Brenda ka natukene, nii et pean hispaania keelega hakkama saama. Ega eriti sujuvalt ei lahe, aga lihtsamad asjad saan aetud ja eks see olegi parim viis oppimiseks. Taksojuht tahtis minuga kangesti lobiseda, naitasin talle moblast Manni pargis ja Paaskyla rabas tehtud pilte lumisest loodusest ja tyyp oleks aarepealt unustanud rooli hoida. Ega siin keegi teine ka pole lund nainud, olen pidanud juba mitmele naitama. Mones mottes lahe, on mul endal ka lobusam. Ilm on meil paikseline, pakun ca 25 kraadi, seega plaanin minna natukene mere aarde kolama. Tegelikult olen surmvasinud pikast lendamisest, aga und nagunii praegu keset paeva ei tule ja kes sellise paikese ja soojaga ikka magada raatsib. Esmapilgul tundub Lima ise ysna tavaline linn, mingit eriti vaimustavat elamust mul veel pole. Aga ega pole veel eriti midagi nainud ka. Pilte pole teinud veel ja kuna mul seekord pole kaasas yhte teatud itimeest, siis ei viitsinud ise hakata lapparit vedama, seega natuke kahtlane, kuivord ma neid kuskile yles laadida saan. Aga ex nais. Vaatan nyyd, kas saan sobra maha raputatud ja lahen luusin veel natuke ringi. Homme vast juba rohkem uudiseid. Ja oluline asi - sokiprobleem on nyyd kuni koduni jaadavalt kadunud, kuna ei mingeid sokke enam, ainult platud :)

Madrid

Hei, Pean Madridi lennujaamas hetkel veel moned tunnid aega surnuks looma, oodates oma Lima lendu, ja siin on netiarvuti. Maksab 2 EUR 20 minutit (kohutav roovimine), motlesin et ok las olla kannatan ara...ja siis selgus, et see on nii oudne vana logu, pooled asjad siin ei toota, naiteks gmail. Blogi vist tootab...voibolla. Kuna aega vahe, kriban kiiresti. Mis koige olulisem, valjas ei ole lund vaid meeldivad 10 soojakraadi, rohelised puud ja paikesepaiste. Sellest hoolimata on tunne natukene imelik, pole harjunud, et ei ole kellegagi koos lolle nalju teha, rahvast vahtida ja kommenteerida jne. Kodustest tegelastest ikka tunnen puudust kyll. Aga saan hakkama. Sellist turvakontrolli nagu siin olen ma elus vast ainult India-Pakistani piiri lahedal nainud. Jalast tuli ara votta kingad, seljast peale sargi koik riided jne. Ma motlesin korraks, et peaks lolli nalja tegema ja kui tahavad turvakontrollis rahvast paljaks koorida, siis minugi poolest, ega ma voin ju selle sargi ka ara votta, et poleks mingit kahtlust selles osas, kas mul on voi ei ole kilo kokaiini kohu peale sargi alla kinni teibitud. Aga no ma suutsin ennast ohjeldada ofkoors ja pesuvaele just ei votnud. Hea nali oli see, et pidi jalanoud ara votma, aga mul on see sokiprobleem ju, eksole...muidugi ei leidnud ma hommikul unise peaga ja kiiruga yhesugust paari vaid ajasin mingid suvalised jalga, tennised otsa. No ja siin turvakontrollis tenniseid ara vottes oli kogu rahvale naha ilusti, kuidas mul yhes jalas on tumesinine sokk ja teises must roosade lilledega :P Edaspidi ostan terve elu ainult sama varvi sokke. Ok, uued uudised vast homme Limast. Seal pole onneks yldse sokke vaja, kuumaga kaivad koik platudega, mina ka.

Rosangelica

Seekordne reis tuleb teisiti. Esimest korda elus üksi ja seega ettearvamatu, ainult iseendale lootes. Eks selles ole omajagu süüd minul ja mõnel teisel, aga mis sest ikka. Peruu on antud juhul õige valik, lisaks teistele Ladina-Ameerika riikidele. Peaksin ilmselt kaaluma emigreerumist näiteks Mehhikosse, võtma omale uueks nimeks Rosangelica või Estrellita või Maria de los Angeles...see õigustaks pidevat seebiooperit, elaksin pidevas vaesuses (aga hing oleks õilis) ja unistaksin mõne võluva miljardärist Jose Ignacio kohtamisest.
Aga jah, seekord siis Peruu ja üksi ja säästureis. Hirm on muidugi natuke, aga samas olen igal reisil kohanud väga vahvaid naisi, kes reisivad üksi, saavad hästi hakkama ning naudivad oma tempos kulgemist ja isiklikku vabadust. Küllap saan minagi hakkama ja kohtan vahvaid kaaslasi. Mõni miljardärist Jose Ignacio ehk ei teeks ka paha :P
Lendan juba mõne tunni pärast Madridi ning homme õhtul sealt edasi Peruu pealinna Limasse. Hosteli broneerisin, lähen pistan jalad ookeanivette, liigutan liivas varbaid ja mõtlen, mis edasi. Amazonase džunglisse lähen tagasi, kuna eelmisel korral jäid mõned asjad tegemata ja hinge kripeldama. Shamaani juures käik ja ayahuasca tseremoonia, hiiglaslike anakondade ja ämblike nägemine...
Ok mis siin ikka, lähen praegu ära magama, varahommikul on start. Loodetavasti läheb kõik hästi. Hoiame pöidlaid. Seekord läheb neid pöidlaid vast pisut rohkem vaja kui seni.