Madrid

Hei, Pean Madridi lennujaamas hetkel veel moned tunnid aega surnuks looma, oodates oma Lima lendu, ja siin on netiarvuti. Maksab 2 EUR 20 minutit (kohutav roovimine), motlesin et ok las olla kannatan ara...ja siis selgus, et see on nii oudne vana logu, pooled asjad siin ei toota, naiteks gmail. Blogi vist tootab...voibolla. Kuna aega vahe, kriban kiiresti. Mis koige olulisem, valjas ei ole lund vaid meeldivad 10 soojakraadi, rohelised puud ja paikesepaiste. Sellest hoolimata on tunne natukene imelik, pole harjunud, et ei ole kellegagi koos lolle nalju teha, rahvast vahtida ja kommenteerida jne. Kodustest tegelastest ikka tunnen puudust kyll. Aga saan hakkama. Sellist turvakontrolli nagu siin olen ma elus vast ainult India-Pakistani piiri lahedal nainud. Jalast tuli ara votta kingad, seljast peale sargi koik riided jne. Ma motlesin korraks, et peaks lolli nalja tegema ja kui tahavad turvakontrollis rahvast paljaks koorida, siis minugi poolest, ega ma voin ju selle sargi ka ara votta, et poleks mingit kahtlust selles osas, kas mul on voi ei ole kilo kokaiini kohu peale sargi alla kinni teibitud. Aga no ma suutsin ennast ohjeldada ofkoors ja pesuvaele just ei votnud. Hea nali oli see, et pidi jalanoud ara votma, aga mul on see sokiprobleem ju, eksole...muidugi ei leidnud ma hommikul unise peaga ja kiiruga yhesugust paari vaid ajasin mingid suvalised jalga, tennised otsa. No ja siin turvakontrollis tenniseid ara vottes oli kogu rahvale naha ilusti, kuidas mul yhes jalas on tumesinine sokk ja teises must roosade lilledega :P Edaspidi ostan terve elu ainult sama varvi sokke. Ok, uued uudised vast homme Limast. Seal pole onneks yldse sokke vaja, kuumaga kaivad koik platudega, mina ka.