Thursday, February 13, 2014

Metsast tagasi

Hei kaasaelajad, yle pika aja. Olen taas veidi tsivilisatsioonile lahemal, metsast tagasi. Esmalt vabandan kirjavigade parast - siin arvutis on spanish speller, mis ise teeb korrektuuri ja ma ei joua koike alati yle kaia ja parandada voi ei jaa kohe silma.
Sirts - see sinu mainitud jook on chicha, olen joudnud juba proovida ja pole paha. Igasugu muid juureleotisi ja kahtlaseid asju proovin siin ka. Aga kui aus olla, siis kohalikud ise kaanivad siin enamasti ainult olut, Cusquena jms selline kraam, liitrite kaupa.
Aga vahepealsest siis. Olin metsas 5 ja pool paeva, ilma interneti, telefoniyneduse, elektri, sooja vee ja muude hyvedeta. 5 paeva ei tundu nagu ilmatu pikk aeg, aga hetkel paistab see nagu terve igavik teistsugust elu ja olemist. Tunne on teistmoodi. Tutvusin yhe vaga meeldiva saksa noormehe Fabianiga Munchenist, kellega enamus aega koos ringi kolasime ja niisama lobisesime, ta on nimelt ymbermaailmareisil ja hetkel siis on omadega joudnud Louna-Ameerikasse. Veel oli meiega koos giid ja hea sober Gary ja veel moned poisid Saksamaalt.Igasugu asju juhtus. Nagime ysna oma hyti lahedal vosas korallmadu, kes on yks myrgisemaid maailmas, boad, poisid pyydsid paljaste katega onni eest joest moned kaimanid, hiigelsuuri karvaseid tarantleid nagime, skorpione...Gary laks yhest puust liiga lahedalt mooda ja selle puu peal aega veetnud skorpion haakis end talle ola peale ja sutsas sinna. Meie  Fabianiga vahtisime kui halvatud ega osanud midagi teha, aga kohalikel kaasas olnud paadipoistel laks vaga kiireks korraga, hakkasid kibekiiresti olast myrki valja imema ja maha sylitama. Siinsed skorpionid on myrgised, aga mitte surmavalt, onneks. Myrk sai valja imetud ja Gary kurtis moni aeg tagantjarele kehva enesetunnet, aga praeguseks on vist juba OK. Lisaks oli meie dzunglimajas palju draamat, kuna kohalikud peavad seal kahte lammast, kellel parasjagu syndis 2 vaikest poega. Jama oli selles, et lambaema keeldus peale synnitust lastega tegelemast, laks metsa ara ja naljaste ja norkade talledega pidid tegelema inimesed ehk siis meie. Tegime igasugu imetrikke, rebisime T-sargi katki ja tegime sellest vaikesed nutsakad, mida sai kasta piima sisse ja lasta imeda, muudmoodi nad syya ei osanud. Pyydsime neid ikka soota nii kuidas oskasime, kohalik kylamees aitas, aga eriti see tulemust ei andnud, talled jaid aina norgemaks. Poisid kaisid paadiga lahimas kylas, et ehk on seal kellelgi lutipudelit, aga muidugi ei olnud kellelgi. Saatsime Iquitosesse sona, et meil on kindlasti voimalikult kiiresti vaja piima ja lutipudelit, aga paat Iquitosest joudis kohale alles jargmise paeva lounaks ja siis oli liiga hilja, me ei suutnud tallesid elus hoida :(Nutsin nagu hull seal, kui nad surid.
Kohalikus kylas kaisime ja seal myys yks kylamees 100 sol eest (ca 30 eur) tapiiri poega. Tapiir on selline sipelgasiili moodi loom, nariline, see poeg oli umbes vaiksemat sorti koera suurune. Kuna tapiiri liha olevat vaga maitsev, siis kyttisid inimesed tapiiri ema soogiks, aga poeg jai jarele. Gary ostis selle tapiiri 100 soli eest ara ja viisime ta oma dzunglimajja, nimeks sai Pablo ehk Pablito :) Pablito oli selline aravoitu alguses ja ohtul lippas ta metsa ara. Arvasime koik, et ega ta tagasi enam ei tule ja oleme ilma nii Pablitost kui 100 solist, aga jargmise paeva ohtul avastas keegi Pablito taas maja ees kolamas ja meie room oli piiritu. Loodetavasti on temaga seal koik korras ka edaspidi.
Dzunglimajas elavat yks kummitus ja inimesed kuulsid seal kahtlaseid asju. Naiteks kuulis Gary mingi oo, kuidas keegi kais tema toas edasi-tagasi, vaatas vannituppa ja voodi poole, aga tegelikult kedagi toas polnud. Lisaks kuulsid kohalikud toolised, kuidas keegi laks suvalisse hytti ja vannitoas hakkas dushi all vesi jooksma, nagu keegi peseks. Tegelikult polnud seal kedagi ja kui mindi kontrollima, siis polnud ka porand marg. Kohal kais shamaan, kes tegi nn puhastusrituaali hingede eemale peletamiseks, rohkem keegi midagi imelikku ei kuulnud. Muidugi see mittekuulmine voib ka psyhholoogiline olla, pagan teab, aga ponevust rohkem kui kyll.
Nyyd siis olen linnas tagasi. Esialgu on natuke imelik olla ja ymber harjuda jalle, aga muidugi on meeldiv vahelduseks kaia puhta riidega, viisakalt, osta poest cocat voi istuda ohtul baaris jne. Hostelisse on vahepeal siginenud mul kamp mingeid imelikke tyype Argentiinast. Suitsetavad mingeid taimi, mangivad saksofoni, loevad Nietszchet, inglishit ei raagi, on suht kogu aeg pilves ja raha pole neil mitte sentigi. Tydrukud meisterdavad mingeid kahtlaseid kypsiseid, mida tanavatel myyvad, ja poisid mangivad ohtuti oes saksofoni, ju nad sellega siis nii palju teenivad, et end elus hoida. Valjas soomas kaimiseks pole neil raha, eile kaisid poes, ostsid seal saia, tahtsid praadimiseks muna ka osta, aga 3 muna maksab 1 sol (mingid moned eurosendid, 30 senti vist) ja see oli nende jaoks juba liig.
Saksa kuti Fabianiga tahame moni paev minna yhte teise dzunglimajja, kus olevat 7 m pikad anakondad, neid saab lahedalt takseerida ja soovi korral endale kaela ymber panna. Ma kahtlen, kas neid just laela omale soovin, aga vaadata ikka. Ja homme korraldavad Gary ja Carlos mingi grillpeo, kuhu loomulikult lahen. Limasse tagasi praegu ei kipu, siin on tekkinud oma lahe vaike seltskond ja tanu kohalikele saan kolada igal pool kohalike kohtades, kuhu muidu iialgi ei satuks.
Kersti kullakene - Carlosele on su tervitused edasi antud :P Nagunii tegeled seal Eestis lollustega, sama hasti void nende lollustega siin tegeleda :P Carlosel on muide 22.veebruaril toointervjuu maailma parimas lennufirmas Qatar Airways, plaanib sinna toole minna.

Tana paistab yhendus olema enam-vahem, proovin moned pildid ka yles saada varsti.


La vida loca hehee

Ymbermaailmareisil olev Saksa noormees Fabian


Meie lammaste sootmise aktsioon

Ja metsas nahtud tarantel

Ja selline elukas ka veel piilus meid vosast



Thursday, February 6, 2014

Olematu netiyhendusega dzunglipealinn Iquitos

Hei, Olen praegu lihtsalt uskumatult kuri. Kirjutasin hullult pika jutu siia, raiskasin 2 tundi aega, ja siis crashis kogu see niigi olematu netiyhendus ja kogu mu tekst on lainud, koik lainud, mitte midagi ei salvestanud ka. Fakkadi fakk. OK, teen uuesti, aga lyhemalt, ei taha tervet paeva ka siin nikerdades mooda saata. Esmalt olulised asjad. Kersti, korvad kikki, siin on midagi sulle, marss kohe lennupiletit ostma :P Nimelt, see kena noormees siin on Carlos Enrique.
 

  Carlosel oli mulle vaike palve ja no ma olen ju nii hea sydamega, ega ma ei saa inimesele ara oelda, kui teisel abi vaja, eksole. Carlos soovib, et kui mul on vallalisi sobrannasid (voi neid, kes soovivad tema nimel vallaliseks hakata :P), siis voiksid nad koik siia Iquitosesse minu (Loe:tema) juurde tulla, tema on alati valmis. Ta tegi endast kena tutvustava video ka, aga no sellise netiyhendusega nagu siin ma mitte ei hakka isegi yritama seda yles laadida, parast FBs saate. Carlos lubas mulle iga kohale saabuva naise pealt maksta 100 USD, ega mul ongi raha vahe jargi, nii et hakake aga lennupileteid ostma, on siin seltsis segasem ja saab mu vaike pimping service business ka alguse :D Kui nyyd asjalikumalt raakida, siis lahen homme koos saksa poistega 5 paevaks sygavale dzunglisse ara ja sel ajal mul kindlasti netiyhendust pole. Muretseda pole vaja, olen lihtsalt tsivilisatsionist niivord eemal.....no kui just anakonda mind ara ei soo :P Vahepealsed para paeva olen olnud Iquitoses, nautinud vaba dzungliohkkonda, nikerdanud olematu netiyhendusega, kolanud ringi jne. Ausalt oeldes on siin selline koikeholmav vabaduse tunne, mida naudin. Igasuguseid veidraid asju kohtab ka.Naiteks on siin see dzungliturg, kus myyakse koike alates vetsupaberist ja toidust kuni kuivatatud-jahvatatud ahviajude ja inimeste kehaosadeni, lisaks igasugu veidrad droogid. Eile nagin turul, et naised vahustasid hiigelsuurtes pesukaussides mingit valget asja ja myysid seda kui magustoitu. Ma ei teadnud, mis see on, aga valimuse jargi paistis vahukoor, ja motlesin proovida. See oli hoopis toores munavalge coca colaga. Tadi vahustas toore munavalge, lisas hulka tortsu cocat ja magustoit valmis. Ma ei tahtnud loll gringo ka olla, toppisin selle endale ikka roomsa naoga sisse, aga parast iiveldas mitu tundi tagantjargi. Veel on siin yhel tadil raakiv papagoi, selline suur ja roheline nagu multikates. Pyydsin talle eesti keeles moned lollused opetada, aga ta ei paistnud vedu votvat. Kyll aga on sellega nii, et tema jargi saab vihma ennustada - papagoi muutub eriti jutukaks alati vahetult enne vihma linna joudmist. Kui on naha, et ta kukub ohtralt lobisema, on teada, et tuleb hakata kuskile sisse kobima, kuna varsti hakkab sadama. Tana linnas tulid mu juurde 2 18-aasukut juttu tegema ja palusid, et ma teeksin nende eest ara nende inglise keele kodutoo. Ma ytlesin et ok vaatame seda asja, ikka voin teha....ja siis seda kodutood nahes sain aru, miks nad 18-aastaselt ikagi veel ise sonagi ei raagi. Need ylesanded olid nagu meie 2 klassi tasemel a la tee dialoog stiilis "minu nimi on Helen, mis sinu nimi on". Pole ime, et siin inglishit raagivad ainult need, kes valismaal elanud voi tootanud. Veel tegime eile paeval Gary, Carlose ja veel yhe poisiga vaikese valjasoidu yhte dzunglibaari, mis asub joe peal keset metsa, linnast valjas, kohale saab ainult paadiga ja ainult siis, kui oled piisavalt kohalik, et seda kohta teada. Tegime olled, Carlose tutvumisvideo naistele ja naersime pisarateni. Aga homme siis metsa ara, ei mingit tsivilisatsiooni enam. Adios.

Wednesday, February 5, 2014

Iquitos

Tere yle mitme paeva ja esmalt ma vaga vabandan koigi hoolivate inimeste ees, kes on minu parast vaga muretsenud. Minuga on koik korras, aga lendasin vahepeal Iquitosesse Amazonase aares ja siin praktiliselt ei ole internetti. Netipunkt on kas suletud voi on yhendus nii aeglane, et mitte midagi ei onnestu postitada. Praegu tundub veidi talutav olema, aga ega ma kindel pole, et seegi postitamine onnestub. Kui saate lugeda, siis jarelikult onnestus. Lendasin yleeile ohtul, viimase paeva Limas veetsin vahelduseks igati meeldivalt ja rahulikult, ilma eriliste segajateta, jalutades. Kuna mitte midagi erilist ei toimunud, siis polnud ka mitte midagi erilist kirjutada, motlesin, et lendan dzunglisse ara ja siis kriban, aga tutkit. Aga hea kyll. Oobin hostelis koos yhe saksa tyybiga. Saksa kutt on mingil seksiturismireisil voi pagan teab, mis reisil, igatahes sebib ta yliagaralt kohalikke naisi. Yleeile ohtul kui tulin, teatas ta, et laheb valja kolme kohaliku tytarlapsega. Ma unustasin paraku kysida, kas koigi kolmega korraga voi kordamooda :P Eile nagin teda yhega korraga sebimas. Muidu on OK, kohtusin vana tuttava Garyga yle pika aja, kaisime olut joomas kood tema sopradega ja oli lahe. Paris dzunglisse saaksin siis, kui tuleb veel huvilisi, vast moni ikka tuleb. Peaks saksa kutile ytlema, et metsas elab ka kohalikke naisi, vast pakub huvi :P Aga ega ma ei hakkagi pikalt kirjutama, sest iga liigutus siin votab yyratu aja ja see ajab mind narvi. Proovin moni teine paev veel muidugi pikemalt kirjutada.

Sunday, February 2, 2014

Laiskus tuli peale

Tana on Limas pilves ilm ja natuke on isegi vihma lohna ohus, mis on mulle taielik onnistus, kuna sain eile mooda kallast ja parke kolades tohutu paikesepoletuse, naen valja nagu Punanina Rudolf, ainult et punane pole mitte ainult nina vaid koik kohad. Hostelis juba koik ahhetasid seal ja vaene vaike Brenda pidi peaaegu et hakkama kiirabi kutsuma :D Pidin ikka kovasti seletama, et nii valgete inimeste puhul sellist asja ikka juhtub. Tegelikult on mul laiskus kallal, voibolla olen siin paari paevaga juba liiga palju ringi rahmeldanud. Peaks minema vanalinna vaatama, aga kuidagi nagu ei viitsi eriti. Vaatab, longin nats niisama ringi ja vaatan, kuhu jalad suunduvad. Eile oli selles mottes tore paev, et sain ometi yksi ringi luusida, igasugu kylje alla ujuva tyybid ei olnud seekord vaga jarjekindlad ja vahpeal ma teesklesin eriliste tyytuste puhul, et ma ei oska ei inglishit ega hispanjoli, seletasin eesti keeles suvalisi asju, mis pahe tuli:P Nad pidasid mind ilmselt poolearuliseks ja leidsid, et pole motet jamada :P Ohtupoole kohtasin siiski ka yhte igati vahvat inimest, kellega kaisime votsime ohtul vaikesed olled ja raakisime meeldivalt juttu. Kui eelmine oli narkodiiler, siis see oli 50ndale eluaastale liginev syvaveetuuker - inimene, kes teeb ehitustoid mere pohjas, naiteks ehitab tunneleid, gaasitorusid, ma ei maletagi koik, misasju seal vee all veel ehitatakse. Naftapuurtorne ka. Otstavaks sai see, et kuigi tyyp on Limast parit, on ta alates 17ndast eluaastast elanud Californias ja igal pool mujal maailmas, kus vee all midagi ehitada saab, seega on tal briljantne ideaalse haaldusega inglise keel. Olin voimalusest kuulda korralikku head keelt nii vaimustatud, et votsin hoobilt kutse vastu. Filoloogide vark :P Kohalik Peruu olu oli hea ja kokkuvottes nautisin veidi intelligentsemat vestlust kui narkodiileritega....kelle peole ma ei lainud loomulikult. Kurat neid teab, lasevad seal ajaviiteks ennast voi kedagi teist maha vahepeal vms. Kuna sellel sukeldujal oli lappar ja tuli valja, et talle meeldivad AC/DC jms rokkbandid, siis tutvustasin talle Metsatolli ja Tanel Padarit, tyyp oli vaimustuses ja lubas Metatolli andunud austajaks hakata ja kui Toll veel kuskil USAs tuuritab, siis kindlasti kontserdile. Olen andnud oma panuse ja tekitanud maailma yhe fanni juurde :D Tegelikult peab ytlema, et Lima on vaga vahva ja ka ilus linn, vahemalt siinne piirkond. Eks siin ole ka hullemaid kohti,aga koleturismi ma yksi vast siiski harrastama ei hakka. Mere aar on kilomeetrite kaupa aaristatud parkidega, koik oitseb ja lohnab, on korralikud jalutusted, elamukvartalid on ilusad, aedadega, jalutaja paradiis. Ma ei tea, mitukymmend km eile maha voisin kolistada. Ohtul laksin Kennedy Parki, mis on siin selline keskne koht linnas, suur park, kus paeval inimesed niisama hangivad, ohtul aga toimuvad igasugu happeningid ja turg. Eile oligi suur happening - seal on selline vaikese platsi voi staadioni moodi koht, kuhu tuli kohale diskor, pani latino tantsumusa mangima ja kohalik rahvas kukkus keset platsi tantsu vihtuma, kes ei tahtnud ise, vaatas pealt, ja koigil oli lobu laialt. Tegin moned videod ka, aga ei viitsi hakata yles laadima praegu. Probleem muidugi tekkis sellega, et kohalikud poisid tahtsid koik kutsuda mind baari, aga vanapapid tantsima - ytlesin neile eesti keeles, et mul on puujalad ja ma tantsida ei oska, mojus hasti :D Aga ma nyyd veel natuke jalutama, kuna tana on pilves ja vihmale kiskuv, siis on hea ilm arvestades mu paikesepoletust. Adios!

Saturday, February 1, 2014

Maailma loomaaed on kirju

Tere hommikust taas koigile mu grafomaania austajatele :) Lima on taitsa vahva linn. Kuigi mereaarne, ei ole mina siin veel mingeid eriti ilusaid liivarandu ega yldse kena randa nainud, ujuma ei kipu, koik on kruusane ja vesi ka nii 20 kraadi kogu aeg, ilmselt sellest, et ohtul-oosel on mere aares ikka paris kylm. Aga Lima on selline kergelt kaljupealne linn ja mooda kallast laheb mere aares pikalt parke ja aedu tais jalutustee, mis on vage kaunis, ja vaated ookeanile lummavad. Minule kui kroonilisele jalutamishullule igati sobiv. Eile jain natuke ohtu ja pimeda peale seal mere aares ja siis olid vaga voimsad lained vastu kajusid, paris muljetavaldav. Vanalinna pole veel joudnud, vast siis homme, esialgu on siingi veel ilus ja huvitav. Aga eile siis...mulle haakis kylge see tundengipoiss ja ykskoik kuhu ma laksin, arvas tema, et tal on ka vaja just tapselt sinna minna. Lopuks, kui hakkasin mere poole minema ja nagin, et ta ikka sabas, siis loin kaega ja motlesin, et ok las olla, oskab vahemalt inglise keelt ja vahest kuuleb midagi huvitavat. Ja oi kui palju huvitavat ma kuulsin :D Tyyp on 20, hindasin vanust suht oigesti. Aga kui joudsime mereaarsesse parki, arvas tema millegiparast, et on sobiv aeg raakida mulle ara kogu oma senine elulugu ja ma siis kuulasin huviga. Kuna selle kohta saab oelda vaid, et maailma loomaaed on toepoolest vaga kirju, siis jagan seda elulugu lyhidalt. 15-aastaselt jattis kutt kooli pooleli ja hakkas narkodiileriks, kuna vanemad tyybid lubasid, et nii saab palju raha ja lobus on ka. Tyyp hakkaski narkodiileriks, oligi kogu aeg vaga palju raha ja lobus oli ka, lisaks tombas ise ka igasugust kraami, mida katte sai. Tama sai omakorda kraami mingi Kuuba sobra kaest. Siis laks asi jamaks ja politsei hakkas neid tyytama, Limas olid mingid haarangud ja tema Kuuba semu lasti maha. Tyybi enda autot tulistati ka ja osa tyype lasti maha, teda onneks mitte. Peale seda ta arvas, et tuleks minna voorutusravile ja jama lopetada ja seda ta tegigi (vaidetavalt...u never know with those guys). Siis jattis ta pruut ta maha ja ta motles, et kui tal vanadest narkoaegadest juba relv alles on, siis voiks ennast sellega maha lasta, aga vanaisa sattus peale ja ytles, et mida kuradit, maailmas on 3,5 miljardit naist ja sa motled siin ennast mingi yhe parast ara tappa. Tubli vanaisa. Peale seda laks kutt ylikooli ja kaibki seal praegu. Tema suurim soov, mille ta lubas varsti teoks teha, on lasta tatoveerida oma olale suurelt oma ema nimi ja moned lillekesed lisaks :D Ei taipa, mis teema meestel nende emadega kogu aeg.. :D Otse loomulikult arvan ma, et sellest loost on mingi osa tode, aga enamus blondiini peibutamiseks valja moeldud, et oleks huvitavam. Aga...u never know. Eelistan vaadata maailma avatud silmadega ja sellised asjad ikka avardavad silmaringi. Lopuks, kui ta oli saanud oma loo ara raakida, sain tast lahti ka, akki oli mingi suhtlemisvaegus. Tana ohtul olevat neil sopradega mingi trance-techno pidu, kuhu ma ka olen kutsutud, aga ma ei lahe...kurat teab, mis vahvat narkot keegi kuskil jalle tombab voi joogi sisse sokutab. Lahen selle asemel nyyd hoopis jalle rannikut avastama, loodetavasti tana ilma sellise seltskonnata.